Kriisis vajavad töötukassalt tuge nii vee-ettevõtted kui erakoolid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ujula
Ujula Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Töötukassalt on töötasu hüvitist taotlenud ligi 15 500 asutust, suuremalt jaolt töötleva tööstuse, kaubanduse ning majutuse ja toitlustuse valdkondades. Seejuures on abi palunud aga ka mõned mittetulundusühingud, vee-ettevõtted ning ka erakoolid, kus vanemad on makseraskuste tõttu lapsed koolist ära võtnud.

Üheks kriisist mõjutatud erakoolidest on International School of Tallinn, mille juhi Olavi Otepalu sõnul on kooli käive kõvasti langenud. Seega taotles kool hüvitist 21 töötajale. "Kindlasti oli meil ka väga kõva käibekukkumine, osa vanemaid võttis kohe lapsed koolist ära. Kohe tuli väga palju õppemaksu soodustuse taotlusi, peale seda kohest krahhi on tulnud palju ka lahkumisavaldusi," ütles Otepalu ERR-ile.

Otepalu sõnul küsib rahvusvaheline kool teiste Baltikumi ja Põhjamaade rahvusvaheliste koolidega võrreldes turuhinnast niigi poole madalamat hinda. Samas kaasneb rahvusvahelise kooli pidamisega seoses palju spetsiifikast tulenevaid lisakulusid.

"Olime sunnitud töötajatel vähendama tööaega. Ära kukkusid söögivahetundide korrapidamine, huviringe ei saanud töös hoiuda, pikapäevarphmad lõpetasid tegevuse, mitmed kooli üritused jäid tegemata," loetles Otepalu kriisi tõttu ära langenud tegevusi. Ta märkis, et mitmed perekonnad, kes läksid kriisi alguses välismaale, ei saanud sealt hiljem enam Eestisse tagasi. Oli ka neid, kes otsustasid Euroopasse enam mitte naasta.

"Püsikulud ära ei lange. Koolihoone on kinni, aga renti maksame ikka, kuigi kasutada ei saa," märkis Otepalu.

Erakoolidest on töötasu taotlenud ka Rocca al Mare kool ning Tallinnas tegutsev vene õppekeelega erakool Edu Valem. Lisaks ka paljud eralasteaiad, autokoolid ja huvikoolid.

Rocca al Mare Kooli teatel peab kool peale üldhariduskooli ülal ka lasteaeda, eelkooli ning huvikooli. Eriolukorra tõttu on ära jäänud ka nii kooli korraldatavad spordiringid kui muusikakooli tunnid, mistõttu on käive langenud töötukassa hüvitise taotlemise nõuetele vastavalt vähemalt 30 protsenti.

Tühjad basseinid jätavad ka vee-ettevõtted hätta

Teiste seas on toetust taotlenud ka vee-ettevõtted, kuna suurklientidest spaad ja veekeskused on suletud ning inimestele jõuga ukse taha veemõõtjaid vahetama minna ei ole võimalik.

"Kõik spaad ja veekeskused on kinni, kes on meie suurkliendid. Teiselt poolt me ei saa inimesi saata kodudesse veemõõtjaid vahetama ega pabereid täitma, need inimesed olime sunnitud saatma koju," ütles Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik. Haapsalu Veevärk taotles toetust 19 töötajale.

Eriku sõnul on positiivne, et töötukassa võimaldas lahendust maksta ka nendele inimestele palk välja, vastasel juhul oleks ettevõte saatnud nad miinimumpalga ja vähendatud koormusega koju. Ta märkis, et kindlasti langeb ettevõtte käive ka sügisel, kuna töö kaotanud inimesed jäävad ühistule võlgu, mis jäävad omakorda võlgu veefirmale. "Siis me peame ise hakkama saama," lisas ta.

Ettevõte on oma tööd piirangute tõttu siiski veidi ümber korraldanud. "Tänases päevas me ikkagi näeme, et need piirangud leevenevad ja katsume asuda mittekontaktselt veemõõtjaid vahetama," sõnas Erik.

Mittetulundusühingute hulgas taotleb töötasu hüvitist ka Eesti Korteriühistute Liit. "Meie oleme väga suuresti koolitav ja nõuandev asutus, meil on oma koolituskeskus. Märtsis-aprillis jäid meil ära kõik koolitused," rääkis liidu juht Andres Jaadla. Möödunud aasta märtsis oli liidu koolitustegevuse käive ligikaudu 20 000 eurot, sel aastal aga 2000 eurot.

Jaadla sõnul proovis liit küll erinevaid e-lahendusi, kuid koolitustegevuse pakkumisel need ei aita. Ära on jäänud ka klientide vastuvõtud.

Liit on raskel perioodil keskendunud aga peamiselt oma valdkonnas riigi nõustamisele. Mitmete liidu tehtud ettepanekutega on arvestatud, näiteks saab edaspidi kasutada korteriühistute üldkoosolekul e-lahendusi.

"Meie ettepanekutega arvestati, oli vaidlemist ja selgitamist, aga oleme tänulikud, et nendega arvestati," lisas Jaadla.

Samas võib korteriteühistute jaoks, nagu ka vee-ettevõtjate jaoks, olla keeruline aeg alles ees. "Näeme ohtu, et eks see majanduskriis on tegelikult veel algusjärgus. Vaatame, kuidas siin olukord kujuneb," ütles Jaadla ja viitas samuti, et kui inimesed kaotavad sissetulekud, jäävad nad võlgu korteriühistule, kes jäävad omakorda võlgu nii vee kui soojuse pakkujatele.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: