Nurmenukuvaatlus laienes tänavu Lätti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Nurmenukud.
Nurmenukud. Autor/allikas: Minupilt.err.ee/Aime Pae

Möödunud aastal alguse saanud Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlaste üleskutse teha nurmenukuvaatlusi on tänavu kulgenud edukalt. Inimesed on tänavu kevadel enam kui 1100 vaatluse käigus kindlaks teinud ligi 130 000 nurmenuku õietüübi. Lisaks laienes nurmenukuvaatlus Lätti, kust infot on laekunud enam kui 20 000 nurmenuku õietüübist.

Nurmenukkude õitsemise aeg hakkab lõppema, sel nädalavahetusel on veel viimane aeg soovijatel enda nurmenukuvaatlused ära teha. Nurmenukuvaatlusi saab sisestada nii eesti-, inglise-, vene- ja sellest aastast ka lätikeelses nurmenukuveebis.

"Suur rõõm, et Lätis on nurmenukkude vaatlemise üleskutse nii hästi vastu võetud: möödunud nädalavahetusel tuli meie lõunanaabritelt rohkemgi vaatlusi kui Eestist," ütles TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi ökoloog Tsipe Aavik.

"Andmetest on aga näha, et Eestis on inimesed juba osavamad nurmenukuvaatlejad ja määravad taimede tüüpi väga vilunult. Andmed on üha kvaliteetsemad. Väga vähe on selliseid vaatlusi, mida uuringuks kasutada ei saa, alati on määratud õietüübid, mitte ainult edastatud nurmenukkude õitsemise koht," lisas Aavik. 

Nurmenukk on üks häid indikaatoreid, mille abil niitudel kasvavate taimeliikide käekäiku hinnata. Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada nurmenukk.ee kodulehel. Nurmenukke leidub tee ja metsa äärtes, niitudel, rohkem rannikualadel. Vaatlusi saab sisestada seni, kuni nurmenukud õitsevad.

"Eesti otsib nurmenukke" on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Eelmisel aastal tehti 1700 vaatlust, mille käigus eestimaalased määrasid ligi 220 000 nurmenuku õie tüübi. Looduslikult on eri tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule nurmenuku asurkondadele. Ootamatu tulemuse põhjuste leidmiseks vajavad loodusteadlased aga veel lisateadmisi, mistõttu üleskutsega nurmenukke vaadelda õietüüpe jätkatakse ning vaatlustesse kaasatakse ka naaberriike. 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: