Rahvameditsiinis on nurmenukk hinnatud ravimtaim, ent teadlastele on see ka uuringuteks vajalik mudelliik, samamoodi nagu rott või puuviljakärbes. Kogudes infot nurmenukkude kohta, saab hinnata, millised piirkonnad on looduslikult terviklikud ja millistes on olukord halvemaks muutumas.

"Võib tekkida tunne, et neid on nii palju, mis neist ikka vaatame. Mõnel pool Euroopas on nurmenukk isegi kaitse all, näiteks Kreekas on isegi röövkorjega probleeme. Kuna ta on hinnatud ravimtaim, siis käiakse sadade kilogrammide kaupa korjamas. Igal pool Euroopas ei ole ta seisukord nii hea," selgitas Tartu Ülikooli maastike elurikkuse spetsialist Iris Reinula.

Nurmenukud kasvavad peamiselt niitudel, parkides ja metsaäärtes. Et olla osake teaduse tegemisest, tuleks määrata taimede arv, asukoht ning seejärel kuni 100 taime õietüüp. S-tüübi õit vaadates on näha tolmukaid ning L-tüübil on näha keskel täpina emakakael. Kuna viljastumist võimaldab ainult teist tüüpi õiest pärit õietolm, võiks ideaalis olla mõlemaid tüüpe võrdselt.

Samas näitasid eelnevad uuringud, et S-tüüpi nurmenukud on veidi sagedasemad.

"Kui tasakaal on paigast ära, siis võib arvata, et midagi on kehvasti nurmenukkude ja teiste taimeliikidega. Meie jaoks oli huvitav teadasaamine, et just seal, kus on inimasustus lähemal, on natuke rohkem tasakaal paigast ära. Ja me proovimegi ka sel aastal vaadata kõike üle Euroopa, kas mustrid kehtivad või on tegu pigem Eesti eripäradega," selgitas Reinula.

Tartu Ülikooli teadlaste algatatud kampaania "Eesti otsib nurmenukku" on nelja aastaga laienenud üle kogu Euroopa. Tänavu otsitakse nurmenukke 28 riigis.