Olete avaldanud arvamust, et võib küll need volitused ja pädevused anda riigikontrollile. Kas viimaste arengute ja debati valguses olete endiselt samal seisukohal ja miks?

Ma olen kommenteerinud seda konkreetset eelnõud, mis on riigikogu menetluses ja mis on esitatud kolme erakonna poolt ja reageerinud mõnede inimeste arvamusele, et selle eelnõu vastuvõtmine seadusena tähendaks seda, et erakondade rahastamise üle enam mingit järelevalvet ei teostata või siis, et erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni volituste üleandmine riigikontrollile tähendaks seda, et valitsuskoalitsiooni erakonnad hakkavad kontrollima ennast ise.

See ei vasta tõele. Ei ole põhjust kahelda selles, et riigikontroll, kui ta selle ülesande riigikogu enamuse tahtel saab, seda tööd teeks kuidagi halvasti või see tähendaks seda, et erakondade üle enam mingit järelevalvet ei teostata. Samuti on riigikontrollil kui institutsioonil küllalt suur sõltumatus, mis on talle tagatud muuhulgas sellega, et riigikontrolör valitakse ju viieks aastaks. Ta ei sõltu nii otseselt päevapoliitikast ja erakondadest.

Kuluaarides ringleb spekulatsioon selle kohta, kes võib-olla selle eelnõu algse initsiatiivi taga ja selle nimena on käidud välja Raimond Kaljulaid.

Jah, see on väga amüsantne. Sama küsimuse esitas mulle eile ka Äripäev. Noh, ma ütleks nii, et eks kõigil kuulujuttudel on keegi, kes neid mingil põhjusel peab vajalikuks levitada. Aga antud juhul on see esiteks vastuolus reaalsusega, ehk siis mul ei ole selle eelnõu koostamise algatamisega vähimatki pistmist.

Ma sain sellest teada täpselt siis, kui kõik teised minu kolleegid riigikogus, kes ei kuulu koalitsioonierakondadesse. Kui see eelnõu algatati, siis ei olnud selle kohta ju mingit avalikku eelteadmist.

Ja teiseks. Ma kutsuks siiski seda teemat kajastavaid ajakirjanikke rakendama ka tervet mõistust. Mis huvi peaks olema ühel opositsioonisaadikul algatada eelnõud, millest kõige halvemal juhul suurimaks kasusaajaks on üks tema poliitilisi konkurente.

Terve mõistuse ja poliitiliste käikude vahel väga tihti paraku seosed puuduvad.

Ka selle eelnõu puhul on tegelikult üks võimalus, et suures tuhinas ja soovis vabaneda mõnedest selle komisjoni liikmetest, kes on väga teravalt olnud peaministri erakonna suhtes kriitilised, hüpatakse kahe jalaga hoopis reha peale ja saadakse väga valus muhk otsaette.

Kui tõepoolest riigikontrolöri alluvusse see funktsioon antakse, siis millegipärast ma arvan, et halvasti seda tööd kindlasti tegema ei hakata.

Kui selle taga on kellegi soov omakasu omakasu taga ajada, siis sellised asjad kipuvad poliitikas valusalt kätte maksma.

Kellele see eelnõu siis vajalik on ja miks?

Peaminister Jüri Ratas on kõigiti teinud nägu, et tema ei tea sellest eelnõust üldse midagi, et tegemist on riigikogu fraktsioonide algatusel tehtud eelnõuga. See ei ole kindlasti usutav. Kindlasti on selle algatuse väljatulemine kokku lepitud koalitsioonis küllalt kõrgel tasemel. Vaevalt, et seda sai teha ilma koalitsiooni juhtiva erakonna esimehe nõusoleku ja tahtmiseta.

Ma ootaksin peaminister Jüri Rataselt palju selgemat põhjendust, miks ta arvab, et tänane järelevalve on olnud nõrk või ebapiisav ja millisel viisil ta näeb, et riigikontrollile selle ülesande usaldamine muudaks seda järelevalvet paremaks. Veenvaid argumente peaminister Ratas selle soovi kaitseks toonud ei ole.

Selgelt näib, et koalitsioonis seda eelnõud kõige enam toetavad Keskerakond ja ka EKRE. Ja näib, et vähemalt osad Isamaa saadikud on selle eelnõu suhtes küllalt kahtleval seisukohal. Nii, et lisaks ühiskonna veetmisele tuleb Jüri Ratasel teha ka enda koalitsiooni sees tööd et selle eelnõule üldse vajalikud toetushääled tagada.

Selle eelnõu edasise menetluse käigus tuleb kindlasti vastata küsimusele, mis saab käimasolevatest menetlustest.

Teie erakonnakaaslased sotsiaaldemokraatlikust erakonnast on selle eelnõu ägedad vastased, eriti Lauri Läänemets. Kas te olete ka omavahel arutanud ja üritanud kokkuleppele jõuda sotside ühises seisukohas?

Lauri Läänemets on selle eelnõu puhul toonud välja väga õigeid küsimusi, mida ka mina mainisin. Nii käimasolevate menetluste edasiminemise aspekti, kui ka seda, mis puudutab kuivõrd kooskõlas põhiseadusega sellise ülesande andmine riigikontrollile on. Ei saa välistada, et päeva lõpuks see vastuolu seal on ja seda eelnõud ei saagi jõustada.

Olete ilmselt ise pidanud Keskerakonna liikmena samuti ERJK-ga asju lahendama ja selgitama. Kuidas te seda komisjoniga suhtlust meenutate?

Väga hea sõnaga. Minu kokkupuuted erakondade rahastamise järelevalve komisjoniga on jätnud mulle sellest institutsioonist küll eranditult professionaalse ja väga tööka mulje. Minul ei ole selle komisjoni tööle mitte vähimaidki etteheiteid.

Ma arvan, need inimesed, kes selle komisjoni töös osalenud on Eesti riigi heaks väga palju ära teinud. Tunnetuslikult ja ka meediapilti jälgides on erakondade rahastamine ja Eesti poliitiline kultuur selle komisjoni eluaja jooksul ikkagi märgatavalt paranenud.

Aga mida siis see eelnõu paremaks teeb, mis menetluses on praegu?

See ongi selgusetu. Eelnõu seletuskiri väga üldsõnaliselt ütleb, et soovitakse tõhustada järelevalvet. Peaminister ütleb, et kõik on väga hästi, aga tahaks veel paremini.

Minu meelest see ei ole õige, mina olen alati pooldanud avatud asjaajamist. Et kui on ikka mingile institutsioonile on etteheiteid, siis toodagu see välja. Riigikogu peab ju lõpuks kaaluma, et kas on vaja tõepoolest neid ülesandeid hakata kellelegi teisele andma. Võib-olla oleks hoopis vaja sellele komisjonile anda õigusi juurde. Võib-olla oleks vaja sellele komisjonile juurde ressursse, et neil oleks rohkem ametnikke, rohkem inimesi.

Kindlasti peab analüüsima, mida tähendab riigikontrolöri institutsioonile see, et nad hakkavad tegelema sellise tundliku ja konfliktse valdkonnaga. Kas nelja või kuue aasta pärast teatavad populistid, et hoopis riigikontroll on kõige kurja juur ja kallutatud ja tegeleb erakondade tagakiusamisega. Need on tõsised küsimused, millele tänasel hetkel eelnõu algatajad rahuldavalt vastanud ei ole.

Kas kokkuvõtvalt võib öelda, et te ei näe midagi halba selles, kui riigikontroll hakkaks erakondade rahastamist kontrollima, aga te ei näe selleks ka praegu otseselt vajadust?

Kui see eelnõu siiski võetakse vastu, siis kas see on katastroof õigusriigi seisukohast? Ei, seda ma ei arva. Küll on aga eelnõu algatajad jäänud kõvasti jänni eelnõu ära põhjendamisega.

Selle eelnõu algatamise ajastus on erakordselt kummaline. Siin oleks tegelikult pidanud peaministril olema sotsiaalset närvi, et öelda stopp, praegu küll ei ole õige aeg selle teemaga tegeleda - tuleme selle juurde tagasi siis, kui Eesti SKP jälle kasvab, tööpuudus väheneb, inimeste sissetulekud suurenevad.