Asi: praegu pole põhjust arvata, et kaitseministeeriumi haldusalast oleks varasid kadunud
Riigi peaprokurör Astrid Asi ütles ERR-ile antud intervjuus, et prokuratuur uurib kaitseministeeriumi haldusalas, kas on rikutud raamatupidamisnõudeid või varjatud riigikontrolli eest raamatupidamisdokumente. Tema sõnul ei ole prokuratuuril praegu põhjust arvata, et haldusalast oleks mingeid varasid kadunud.
Riigikontroll on toonud välja 70 miljoni euro ulatuses vaidlusi tarnimata kauba üle RKIK-is ja põhjendamatud ettemaksed. Kas kõik see kirjeldatud juhtum, mis nüüd viimastel päevadel meediast on läbi käinud, annab prokuratuurile alust kahtlustada kuritegu või alustada ka mingisugust uut menetlust, lisaks sellele, mida te juba olete alustanud?
Selle konkreetse etteheite osas, mida riigikontroll on teinud, me hetkel eraldi uurimist alustanud ei ole. Küll aga, nii nagu ma olen ka varasemalt öelnud, oleme me alustanud uurimist eelmisel aastal aruande pinnalt, mida riigikontroll eelmisel aastal avaldas. Ka seal oli kaitseministeeriumi haldusala suhtes tehtud erinevaid tähelepanekuid. Nende asjaolude kontrollimiseks oleme uurimise alustanud, just raamatupidamisnõuete järgimise kontekstis. Ja selle sama uurimise raames vaatame üle ka need märkused, mida riigikontroll tegi sel aastal kaitseministeeriumi haldusala suhtes. Mul on täna siiski vara öelda, kas ja millises ulatuses me uurimist laiendame võrreldes sellega, mis meil praegu töös on.
Missugused konkreetsed asjaolud peaksid ilmnema selleks, et uurimist laiendada?
See on analüüsi koht. Me analüüsime läbi faktid, mida riigikontroll on aruandes välja toonud ja selle pinnalt teeme otsused, kas ja kuidas uurimisega edasi läheme.
Kui RKIK ütles, et nad ei ole suutnud riigikontrollile kõiki lepinguid esitada, siis kas prokuratuuril on mingisugune suurem hulk lepinguid olemas ja kättesaadavad?
Sellele küsimusele ma hetkel vastata ei saa. Need on uurimise detailid, mida ma praeguses faasis avalikustada ei saa.
Kas te uurite ka tarnija tegevust, et kas tarnija võttis riigilt raha teadlikult olukorras, kus tal puudus tegelik võime või kavatsus kokkulepitud kaupa tarnida? Kas see uurimine võib ulatuda välisriiki?
Lõppkokkuvõttes välistada ei saa. Aga praeguses faasis on väga vara selle üle spekuleerida, et kas ja millises ulatuses me senist uurimist laiendame. Ma praegu selles osas mingisugust detailsemat vastust veel anda ei saa, see tõenäoliselt võtab rohkem aega, et see põhjalik analüüs selle aruande pinnalt teha.
Kas teie hinnangul võib juhtuda ka näiteks nii, et kogu selle juhtumi valguses ei ole see enam lihtsalt mingisugune haldus- või juhtimisviga, vaid juba konkreetsem, suuremat sorti kuritegu?
See on nüüd laiem vaade. Hetkel me uurime ikkagi raamatupidamiskohustuse rikkumise koosseisu järgi seda juhtumit. Aga raamatupidamine ei ole kunagi eesmärk omaette, raamatupidamise nõuded ongi kehtestatud selleks, et avalikkusel ja riigiasutustel endil oleks ülevaade sellest, mis varad on olemas, kus need on ja mis need maksavad. Kui neid nõudeid ei järgita, võivad kaasneda erinevad riskid: kui asutusel endal ei ole täpset ülevaadet varadest või nende paiknemisest, suurendab see lihtsalt kuritarvitamise riski. See on laiem risk, mis võib kaasneda, kui raamatupidamiskohustusi ei täideta. Ja sellele on viidanud ka riigikontroll.
Kas te saate veel alustatud uurimist selgitada, et mida täpsemalt uuritakse?
See, mille osas eelmisel aastal uurimist alustati, seal on kaks poolt. Üks asi on see, kas kaitseministeeriumi haldusalas on rikutud raamatupidamisnõudeid. Teine osa sellest on see, et kas riigikontrolli eest on mingeid raamatupidamisdokumente varjatud. See on osa sellest kuriteokoosseisust, mille järgi ja mille alusel me oleme uurimist alustanud. Meil ei ole täna põhjust arvata, et mingid varad on kuskilt kadunud. Tänane uurimine keskendub ikkagi ainult sellele raamatupidamiskohustuste rikkumiste kontrollimisele.
Toimetaja: Aleksander Krjukov











