Kadi Kenk: prügiprobleemi lahendamine Saaremaa näitel

Elame koroonajärgses normaalsuses ja nii mõnigi asi on teistmoodi. Miks mitte muuta üht olulist osa meie igapäevaelust - mida teha oma prügiga, kirjutab Kadi Kenk.
Kipume ära unustama, et pakendeid tekib majapidamistes kõikidest jäätmeliikidest enim ja suurem osa neist leiab eestlaste kodudes tee ikkagi prügisse - kas mugavusest või teadmatusest.
Segaprügi hinnad tõusevad kõikjal, pakendite äraandmine on aga alati tasuta. Kogu Eesti on kaetud avalike pakendite kogumispunktidega ja mõnel pool on võimalik tasuta pakendikonteineri- või koti teenus koju kätte tellida. Eestis kasutab seda võimalust vaid 2000 korterühistut ja 10 000 eramajaomanikku.
Pakendite segaolmesse viskamine tähendab aga lisaks kõrgemale äraveokulule seda, et pakend jõuab tõenäoliselt põletusahju ja ka selle kulu peab kinni maksma tarbija. Kui pakendid koguda eraldi, maksab nende käitlemise eest tootja ja lisaks annab see materjalidele võimaluse uueks eluks.
Ehk nüüd, kui tavapärased poes ja töölkäigu teekonnad jälle sisse tallatakse, leitakse oma elurütmis viis, kuidas pakendid oma õigesse kohta jõuaks.
Saarlased on aastaid nuputanud erinevaid lahendusi selleks, et teha pakendite liigiti kogumine inimestele võimalikult mugavaks. Nende poolt ellu kutsutud lahendused võiksid olla inspiratsiooniks igale inimesele ja igale omavalitsusele. Ikka selleks, et hoida avalik ruum puhtana ja säästa enda ning maksumaksja raha.
Mida teha, et igale inimesele oleks pakendijäätmete ära andmine mugav?
Igas Eestimaa nurgas leidub kohusetundlikke kodanikke, kes kodus prügi sorteerivad, pakendikoti autosse laevad ja siis sellega päevi või isegi nädalaid ringi sõidavad.
Pole saladus, et paljud on pidanud ääreni täis konteinerite juurest nördinult oma kotiga edasi rändama. Pole saladus, et avalike pakendikonteineritega kaasneb tihti risustamise ja ületäitumise probleem.
See oli ka põhjus, miks Saaremaal usuti, et kui pakendeid saaks ära anda kodust või asutusest tasuta või väga väikese raha eest, aitaks see parandada liigiti kogumise kvaliteeti.
Kuressaare elanikele on Eestis vaieldamatult kõige laiem valik võimalusi pakendite mugavaks ära andmiseks. Eramajadele pakutakse tasuta pakendikotiteenust (igal äraveol jäetakse postkasti spetsiaalne pakendikott), kortermajadel on võimalik rentida või osta konteiner (mille tühjendamine on tasuta) ja endiselt on olemas ka avalikud pakendikonteinerid.
Linnast väljaspool, kus tasuta teenust ei pakuta, on Saaremaa vald jätnud elanikele valiku tellida pakendite äravedu korraldatud jäätmeveo osana.
Ehk võiks mõnda nendest lahendustest katsetada ka teistes omavalitsustes? Kuna pakendite kogumine on tegelikult tootjate kohustus, siis sõltub lõplik valik omavalitsuste eelistustest ja kokkulepetest taaskasutusorganisatsioonidega. Kuhuviia.ee eestvedaja Kristiina Kerge märgib, et kõige tähtsam on tagada teenuse kättesaadavus ja selgus.
Laias laastus on pakendite liigiti kogumiseks kolm võimalust. Saaremaal on kõiki neid proovitud.
1. Pakendeid kogutakse ainult avalikes kogumispunktides.
Taaskasutusorganisatsioonid vastutavad selle eest, et pakendikonteinereid oleks avalikus ruumis piisavalt tihedalt. Konteinerite paiknemine inimeste igapäevasel teekonnal teeb pakendite äraandmise lihtsamaks. Oluline on arvestada, et inimesed ei too alati oma pakendeid elukohale lähimasse pakendipunkti.
Kui Kuressaares hakati kodudest nn kohtkogumise juurutamisel vähendama avalikke pakendikonteinereid, ilmnes, et maapiirkondadest linna tööle ja kooli liikuvad inimesed toovad pakendid pigem linna kaasa, mitte ei sõida paarsada meetrit vastupidises suunas kodule lähima pakendikonteineri juurde.
2. Tasuta pakendite äraveo saab tellida vabatahtlikult.
Mitmel pool Eestis on võimalik pakendid ära anda tasuta enda kodu juurest. Uutesse piirkondadesse teenust täna laiendada ei plaanita, sest ka olemasolevates piirkondades on veel palju inimesi, kelleni soovitakse jõuda.
Tasuta teenus iseenesest inimesi liituma ei kutsu. Kuressaares tõdeti vabatahtliku kohtkogumise süsteemi juurutamisel, et uue teenuse reklaami ja teenusega liitumise mugavust ei tohi alahinnata. "Esimese hooga oli väga palju pahaseid inimesi ja küsiti, "mis on see konks?". Pole ju võimalik, et tullaksegi tasuta koju järele!" kommenteeris Katrin Koppel, Saaremaa valla jäätmete peaspetsialist.
Oli ka neid, kes kategooriliselt ei olnud nõus ise oma pakendikonteinerit või kotti kasutusele võtma tuues selleks igasuguseid erinevaid põhjused: puudub ruum veel ühele konteinerile, linnud tõmbavad koti katki, kott haiseb, tahan selle kohe ära viia, mitte kuu aega kodus hoida jne.
"Kindlasti oli vastuseisus oma osa ka mugavustsooni kinni jäämises ja isikliku vastutuse võtmises. Avalike pakendikonteineritega oli ca kümne aasta jooksul harjutud. Nagu ka sellega, et sinna võis ka teinekord midagi sellist panna, mis sinna ei kuulu, sest avalik konteiner on ju anonüümne," lisas Koppel.
Samal ajal saadi ka positiivset tagasisidet. Need, kes teenust kasutama hakkasid, tõdesid, et pakendite kodust ära andmine on väga mugav, enam ei pea pakendikotiga otsima konteinerit, mis poleks ületäitunud jne.
3. Pakendite äravedu on korraldatud jäätmeveo osa.
Kui omavalitsus jõuab taaskasutusorganisatsioonidega kokkuleppele, siis on võimalik liita pakendid korraldatud jäätmeveo teenuse hulka. Sellisel juhul laieneb teenus kõigile majapidamistele ja inimestel pole vaja ise hakata otsima sobivat teenusepakkujat ega sõlmida eraldi lepinguid. Teenuse hind aga on ikka odavam, kui segaolme äravedu. Praktikas tähendab see, et pakendite jaoks on eraldi konteiner ja igakuisele prügiveo arvele lisandub pakendite äraveo kulu ja konteineri rent, kui seda pole endale soetatud.
Inimene ise saab valida, kas kasutab pakendikotti või -konteinerit
Hajaasustusega piirkondades ei ole taaskasutusorganisatsioonidel üldiselt mõistlik tasuta kodust äravedu pakkuda. Saaremaal ei vannutud aga alla ning leiti võimalus ka linnast väljas elavatele inimestele kodust pakendite ära viimise teenust pakkuda. Teenus lisatakse oma jäätmevedajaga sõlmitud lepingusse ning inimene ise saab valida, kas kasutab pakendikotti või -konteinerit.
Katrin Koppel loodab, et inimesed, kes seni pole vaevunud pakendeid eraldi koguma, on nüüd selleks siiski piisavalt motiveeritud, sest viimatise jäätmeveohinnatõusu valguses on kõigi jäätmete kokku viskamine inimesele neli korda kallim kui sorteerida pakendid eraldi.
Tootjavastutusorganisatsiooni TVO tegevjuht Kristiina Dreimann leiab, et hajaastustusega piirkondades oleks ainuõigeim viis pakendeid koguda avalikes pakendipunktides, kuid seda tuleks teha nutikamalt, läbimõeldumalt ja inimeste mugavust silmas pidades. Näiteks kogukonna-põhised ühise vastutusega jäätmepunktid, kuhu saab tuua peale pakendite ka näiteks vanapaberit, kasutuskõlbmatut tekstiili ja elektroonikat.
Mida ikkagi teha avalike konteinerite ületäitumise ja risustamise probleemiga?
Silmnähtav muutus Kuressaares ongi see, et linnaruumis ei ole enam nii palju ületäitunud ja risustatud pakendipunkte ning Kuressaare Linnamajanduse kulud pakendipunktide korrashoiul on oluliselt vähenenud. See on raha, mida saab suunata hoopis kohaliku elu edendamisse.
Kaupo Heinma, keskkonnaministeeriumi asekantsler ennustab, et kui inimesed pakendeid aina enam kodust ära hakkavad andma, võib hakata vähendama ka avalike kogumiskonteinerite hulka. See lihtsustaks omavalitsuste elu, kes praegu avalike kogumispunktide korrashoidu väga palju peavad panustama.
Aga mis juhtub siis, kui keegi viskab avalikku pakendiprügikasti oma olmeprügi? Saaremaa vald on erandlikult seadnud tingimuse taaskasutusorganisatsioonidele, et kõik risustamisega seotud kulud peaksid kandma tootjad.
Mujal Eestis on praktika see, et kui tühjendamisel selgub, et pakend on segamine muu sodiga, tuleb omavalitsustel tellida erakorraline tühjendamine piirkonda teenindavalt jäätmevedajalt. Selleks sobilikku aega ei pruugi leiduda mitme nädala vältel ja nii ongi kõik osapooled õnnetud ja teha nagu polegi midagi.
Pärnumaal Läänerannas on omavalitsuse keskkonna ametnikud läinud nii kaugele, et avalike konteinerite sisu üle tehakse pidevat järelevalvet. Segaolme reedab tihti prügi omaniku identiteedi ja nii on võimalik rikkujatele trahve välja kirjutada.
Avalikud pakendikogumispunktid on ja jäävad alati tasuta kättesaadavaks kõigile inimestele. Tekkekohast pakendite kogumine on mugavusteenus, millega tavaliselt kaasneb tasu, kuid see jääb alati oluliselt soodsamaks kui segaolme äravedu. Järjepidev sorteerimine ja vähempakendatud toodete eelistamine hoiab kokku kulusid ja teeb pai planeedile.
Toimetaja: Kaupo Meiel