Mai algusest on piirivalve tugevdamise ootusest jõutud oluliste otsuste ja tegudeni. Politsei- ja piirivalveameti põhimääruse muutmise tulemusena on loodud peadirektori asetäitja ametikoht piirivalve alal ning tema tööorganina piirivalveosakond.

Peadirektori asetäitjale allutatakse piirivalve lennusalk, laevastik ja funktsionaalselt neli regionaalset piirivalvebürood prefektuurides, millele omakorda alluvad piiripunktid ja kordonid.

Ümberkorraldus arvestab julgeolekupoliitilist olukorda ja juhindub valitsuskoalitsiooni kokkuleppe siseturvalisuse valdkonna prioriteetidest. Riiklikud huvid ja väärtused siseturvalisuse ja -kaitse arendamiseks defineeritakse ja määratletakse omakorda siseturvalisuse 2021-2030 arengukavaga, mis saab kinnitatud käesoleva aasta jooksul.

Lõppeesmärgina nähakse siseministeeriumi valitsemisala, mille ametid oma ülesehituselt ja varustatuse tasemelt on võimelised senisest enam kandma võrdselt vastutust nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaolukorras. Uue aspektina on sisekaitse valdkonnas ettenähtud kriisireservi loomine.

Sisekaitse peab olema samal pulgal sõjalise riigikaitsega

Sisekaitse planeerimisel lähtutakse edaspidi sellest, et kõik siseministeeriumi ülesanded, millest peamisteks kriisi ajal on pääste-, politsei- ja piirivalve valdkondlikud ülesanded, peavad olema võrdselt täidetavad. See on ka üks asjaoludest, miks piirivalve on varasemast rohkem tähelepanu saanud.

Suuremal osal Euroopa Liidu riikidest pole juba pikemat aega oma riigipiiridel tulnud tegeleda piirikontrolli- ja piirikaitsega. Eestil seevastu tuleb NATO ja Euroopa Liidu liikmelisuse juures arvestada sellega, et illegaalse migratsiooni ja julgeolekuga seonduvad pinged kipuvad koonduma just alliansi piiririikide territooriumile.

Eesti riik, mille naabruses asub agressiivne idanaaber, peab väikeriigi tingimustes omama nii iseseisvat piirivalvestruktuuri kui ka planeerima piirikaitsetegevuse koostöös teiste ametite, kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlasvägedega.

Ka piirivalvele peab olema määratletud riigikaitse ülesanne. Ukraina ja Gruusia sündmuste taustal peab sisekaitse olema samal pulgal sõjalise riigikaitsega – need peavad täiendama teineteist.

Siseministeeriumi valitsemisala vastutus riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamise eest on suurenenud.

Kõigil juhtudel, mil Eesti riigi vastu suunatud agressiooni toimumist (riigisisese relvakonflikti esilekutsumine vaenulike eriteenistuste poolt, erinevad hübriidsõja stsenaariumid, poliitiline ja sõjaline surve või kukutamisrünnak selle algfaasis) ei ole võimalik ühemõtteliselt tuvastada, jääb põhivastutus kriisi lahendamisel siseministeeriumi valitsemisala kanda. Piirivalvel on siin oma roll täita. Teisisõnu, fookusesse tuleb tõsta kogu laiapindne sisekaitse tervikuna.

Müüdid piirivalve ümber

Siseminister Mart Helme on piirivalve arengutena formuleerinud selged eesmärgid: piirivalve juhtimisstruktuuri loomine, isikkoosseisu suurendamine koos täiendõppe korraldamisega, reservi ettevalmistamine ja ülesannete täitmiseks vajaliku varustuse hankimine ning idapiiri väljaehitamine igapäevase riigipiiri valve tõhustamiseks.

On neidki, kes iga tehtud sammu juures erinevaid varjukülgi ja käänakuid otsivad. Ka meediakanalite vahendusel on retoorikat toodetud rohkemgi, kui selgitatud olukorra mitmetahulist tausta.

Sisekaitse arengute taustal on aeg-ajalt levinud müüt piirivalvest ja kriisireservist, mis justkui dubleerivad olemasolevaid riigikaitsestruktuure. Silmas on peetud kaitseväe üksusi või Kaitseliidu kompetentsi või on spekuleeritud mõttega, et tegemist võib olla kellegi eraarmee loomisega.

Paraku on nii, et siskaitse- ja sõjalise riigikaitse üksused peavad ja teevadki omavahel koostööd, kuid üks ei saa asendada teist. Põhiülesanded, väljaõpe, oskused ja varustus on erinevad. Kõik sisekaitset tagavad komponendid peavad olema vähemalt kriitilises mahus ettevalmistatud.

Politsei ja piirivalve ühendamine üheks jõuks või politsei- ja piirivalve kriisireservi asendamine Kaitseliidu personaliga, et tulla toime kõikide kriisidega võib kõlada küll kõikelubavalt, kuid seda tüüpi valikud ei õigusta ennast olukordades, kus erinevad ulatuslikud kriisid avalduvad samaaegselt.

Juba pronksiöö-aegne kriis osundas asjaolule, et rahutustega toimetulekuks on puudus nii elukutselisest personalist kui ka sisekaitse ülesannete täitmiseks vastava väljaõppe- ja varustusega reservist.

COVID-19 pandeemia ohjeldamise ajal tuli taaskord esile nii reservi vajadus kui ka see, et piirivalveülesannete täitmiseks tuleb olla valmis olenemata sellest, milline on kriisi iseloom või kui kaua see ajaliselt kestab.

Siseministeeriumi jaoks on tegemist pealesunnitud valikuga, kui põhiülesannete täitmiseks ei ole kõikide operatsioonisuundade jaoks juhtimis- ja täidesaatvat struktuuri ja puuduv reserv tuleb korvata Kaitseliidu vabatahtlikega. Kaitseliit ja abipolitseinikud on ka edaspidi koostööülesannete täitmisel hindamatuks toeks, aga neil on oma roll, võimalused ja ka piirangud.

Viimatine kriis tõi esile veel ühe olulisele aspekti. Esialgsete arvutuste põhjal läks politsei- ja piirivalve kriisireservi korvamine Kaitseliidu liikmetega kallimaks võrreldes olukorraga, kui kasutada oleks olnud selleks otstarbeks eelnevalt ettevalmistatud siseministeeriumi enda kriisireserv.

On avaldatud arvamust, justkui pole Eesti radarivõimekus läänepoolsete merealade kontrollimiseks piisav ja piirivalvelaevad seisavad kasutult kai ääres, kuna meeskond pole komplekteeritud ning kordonite sulgemine Haapsalus ja Peipsi ääres ei lähe kokku piirivalve tugevdamise lubadusega.

Need väited ja seosed ei vasta tõele. Kogu territoriaalmere valve on tagatud seireradaritega. Eesti merepiir on kogu selle ulatuses nõuetekohaselt valvatud, seda on kinnitanud ka Euroopa Liidu ekspertiis. Mereolukorrateadlikkus tagatakse piirivalve kõiki ressursse kasutades, seda radarite, vee- ja õhusõidukite abil.

Piirivalvelaevade meeskonnad on tänu kordonite tegevuste ümberkorraldamisele nüüdseks ettenähtud koosseisuga komplekteeritud. Haapsalu kordoni seitse ametikohta viidi üle laevastiku koosseisu ja vabatahtlikud merepäästjad võtsid vastutuse merepääste teenuse osutamiseks Haapsalu piirkonnas. Haapsalu merepäästekordoni amortiseerunud hoonest loobumise tulemusena vähenesid ühtlasi halduskulud.

Merepiirivalve ja piirikaitse merel ei olene maismaal paiknevatest kordonite arvust, vaid laevade opereerimise ja seirevõimekusest mereakvatooriumil.

Operatsioonisügavuse saavutamiseks Eesti merealadel on siseministeerium keerulisemate ja ressursimahukamate mereliste ülesannete lahendamiseks võtnud prioriteediks nii laevastiku uuendamise kui ka laevameeskondade suurendamise. Suur osa oma elukaare ületanud laevadest on Euroopa Liidu kaasabil viimase kümne aasta jooksul ka välja vahetatud.

Kokkuvõtteks

Arengute ja ootuste juhtimine toimub nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi muutusi hinnates.

Piirivalve strateegilised valdkonnad, mille arenguid tuleb juba praegu korraldada, on idapiiri tugevdamine ja taristu väljaehitamine, valmisoleku tagamine kõikide erikordade ajal, uutele - sealhulgas hübriidohtudele vastava struktuuri ja reservi kujundamine, merepääste tagamine, rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö korraldamine nii piiri- kui ka mereturvalisuse edendamiseks ning personali ettevalmistamine.

Seetõttu oli esmatähtis piirivalve juhi ametisse nimetamine ja uutele väljakutsetele vastamiseks täiendava personali piirivalveosakonda värbamine. Võib ju väita, et juhtide palkamise asemel võiks raha juurde panna ja hoopis uusi vahendeid osta. Sedagi tuleb teha – varustushangete korraldamine toimub igal aastal.

Möödas need on ajad, kui riigikaitse ülesehitamist alustati alt üles, kõigepealt rauda kokku ostes. Siis oli puudus kõigest. Muudatuste elluviimiseks on eestvedaja olemasolu kriitilise tähtsusega. Seisvat autot ei saa juhtida, rooli palju tahad.

Piirivalve arengute juurde tagasi tulles – piirivalve ei ole ainult passikontrolli toimingud välispiiril, vaid see on sisekaitse ja riigikaitse osana käsitletav ulatuslikum valdkond.

Piirivalve tõhustamiseks on veel käesoleval aastal vaja läbida neli peamist teetähist: juhtimisstruktuuri moodustamisele lisaks pannakse alused reservi ettevalmistamisele, teenistuses olevatele ametnikele tehakse täiendväljaõpet ja korraldada tuleb ülesannete täitmiseks vajalikud varustushanked.