Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja Jaanis Otsla rääkis ERR-ile, et peagi plaanib ministeerium tutvustada seaduseelnõusid, mis lubaks politsei- ja piirivalveametil (PPA) kriisi korral rohkem abiväge kaasata. Muu hulgas saaks PPA võimaluse kiirkorras uusi töötajaid värvata.

"Teine teema, mida me oleme ka edasi arendanud, on see, kuidas hõlmata suuremate kriiside korral abipolitseinikke. Ja kolmas pool, kuhu me oleme liikumas, on see, kuidas kasutada ära olemasolevat Kaitseliidu ja võimalikku kaitseväe ressurssi," rääkis Otsla.

Eelmise aasta suvel, kui mõte politsei- ja piirivalveameti kriisireservist oli veel päris toores, vaatas siseministeerium kõige lootusrikkamalt kaitseväe reservi poole. Ametnikud rääkisid koguni võimalusest allutada pool sõjaväepolitsei reservist siseministeeriumile.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Marti Magnus ütles, et see mõte pole kuigi kaugele jõudnud.

"Täna lähtume nendest kokkulepetest, mis meil siiamaani on olnud ehk ajateenistus on see, mis puudutab puhtalt kaitsevõime loomist. Ka see, mis on siseministeeriumi toetusvajadus, seal kaks ministeeriumit ei ole kokkuleppinud kindlaid mängureegleid, milliseks hakkab kujunema PPA kriisireserv. Sellest lähtuvalt me oma tööd täna korraldame," rääkis Magnus.

Jõu kasutamise koolituse sai 1000 kaitseliitlast

Ehkki kaitseministeerium polnud nõus reservväelasi siseministeeriumi alluvusse andma, ei tähenda see, nagu koostöö kuidagi lonkaks. Äsjane eriolukordki näitas, et tarvidusel saab politsei kaitsejõududelt abi.

Siseministri ettepanekul, valitsuse korraldusel ja presidendi loal said politsei- ja piirivalveamet kasutada korraga 190 kaitseliitlast. Neist 150 riigipiiri valvamisel ja 40 selleks, et Muhu- ja Saaremaal korda hoida.

Kõik need kaitseliitlased tohtisid vajadusel jõudu kasutada. Eriolukorra jooksul andis politsei jõu kasutamiseks tarviliku koolituse 1000 kaitseliitlasele.

Kaitseliidu Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu usub, et koos politseiga patrullis käimiseks olid kaheksatunnised koolitused täiesti piisavad.

"Koolitus algas hommikul, mindi politseijaoskonda. Klassiruumis võeti läbi teooriaosa, kus politseinikud seletasid, kuidas erinevates situatsioonides käituda. Pärast seda alustati matisaalis erinevate võtete ja ihude väänamisega. Need asjad tehti praktiliselt selgeks," selgitas Ainsalu.

Ta lisas, et kui kaitseliitlastele anda täiendavaid ülesandeid, näiteks sõidukite peatamine, tuleks ka koolitust täiendada.

Siseministeerium: kaheksa tunni asemel oleks vaja kaks nädalat koolitust

Jaanis Otsla ütles, et see, mis kaitseliitlastele kiirkorras õpetati, oli ikkagi väga hädapärane. Ta tuletas meelde, et abipolitseinikke valmistatakse ette minimaalselt kaks nädalat. Edaspidi võiks sellest ka kaitseliitlaste koolitamisel lähtuda.

"Nimetatud kaheksa tunni jooksul anti väga hädapärased ülevaated sunni rakendamise õiguslikest alustest ja nendest üldistest põhimõtetest. Aga kindlasti ei olnud see piisav," tõdes Otsla.

Ehkki sõjaväelist sisekaitsereservi nii nagu sellest veel aasta tagasi räägiti ilmselt ei tule, jääb ka edaspidi alles võimalus, et valitsuse ning presidendi otsusega saadetakse kaitsejõud politseile appi.

"Meil ei ole lõpuni selgust ja pole kaitseministeeriumiga kokkulepitud, kas ja kuidas oleks võimalik teatud kriisideks teha juba ennetavalt - mitte kriisi ajal vaid kaugelt enne - pikaajalisemaid koolitusi, et need inimesed, kes kaasatakse, oleksid hästi ettevalmistatud," ütles Otsla.

Kaitseliiduga on asi lihtsam. Kolonel Ainsalu rääkis, et tegelikult on politsei korraldatud koolitused kaitseliitlastele üsna tavalised ja koostöö piirkondades tugev. Juba töötatakse välja ka ühtsemat koolitusprogrammi, et tulevasteks kriisideks valmis olla.

Otsla sõnul saab kaitseliitlaste koolitamisel aluseks võtta just abipolitseiniku väljaõppe.

"Me ei räägiks kõikidest kaitseliitlastest, aga sellest segmendist, kes suure tõenäosusega on need inimesed, kes kaasatakse politseilistesse tegevustesse või avaliku korra kaitsesse," ütles ta.

Kaitseministeerium ajateenijate väljaõpet muutma ei tõtta

Lisaks kaitseliitlastele vaatab siseministeerium endiselt ka kaitseväelaste suunas. Parajasti menetleb riigikogu riigikaitseseaduse eelnõud. Ka selles eelnõus märgitakse, et nii kaitseliitlastele kui ka kaitseväelastele tuleb enne korrakaitsesse kaasamist väljaõpe tagada. Veel enam, seni n-ö põlve otsas korraldatud väljaõppe asemel tuleb edaspidi lähtuda kindlast korrast ja määrusesse seatud õppekavast.

Kolmapäeval saatis siseministeerium kaitseministeeriumile ettepaneku, et politsei võiks väljaõppe korraldada ajateenistuse või reservõppekogunemiste ajal.

"Me pigem ootame kaitseministeeriumi seisukohta - kas selline lähenemine oleks üldse vastuvõetav kaitseministeeriumile, et ajateenijatele anda sellist koolitust juba ajateenistuse jooksul ehk ühendada see sõjalise ettevalmistusega," selgitas Otsla. Ta ütles, et nagu kaitseliitlastegi puhul ei tarvitse politsei koolitada kõiki ajateenijaid.

"Pigem oleks fookuses ikkagi sellised ajateenijad või üksused, kellel oleks suurem puutumus sisekaitse või korrakaitsega," rääkis Otsla.

Marti Magnus ütles, et sõjaväepolitsei väljaõppes on tõesti korrakaitselisi elemente.

"Kaitseministeeriumi seisukoht on täna kindlasti see, et me esmajoones ei hakka ajateenistuse väljaõpet korrakaitselistel eesmärkidel kiiruga täiendama," sõnas ta.

Magnus lisas, et siseministeeriumi ettepanekut ei lükata kohe ka tagasi, vaid kindlasti saadakse kokku ja arutatakse asja hoolega. Aga suures pildis püsib kaitseministeerium oma senise seisukoha juures – kaitsevägi, sealhulgas reservväelased on meil riigikaitseliste ülesannete tarvis.

"Kui rääkida kaitseväe kaasamise poolest, siis, jah, meil on erinevad plaanid, kuidas PPA-d toetada, aga seal me baseerume jätkuvalt Kaitseliidu üksustele," ütles Magnus.