"Olukorrast riigis": kuidas kõrgepalgaliste juhtide värbamine piirivalvet tugevdab? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Saate "Olukorrast riigis" ajakirjanikud küsisisd pühapäeval, kuidas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe, siseminister Mart Helme otsus määrata politsei- ja piirivalveametis kohale kõrgepalgaline piirihalduse büroo juht ning plaan luua veel kümme hästi tasustatud juhi kohta aitab parandada Eesti piiri valvamist.

"On tähelepanuväärne, et populistlik partei, mis on lubanud kõike muuta, mis seni on halb olnud - aga põhjendamatult kõrged palgad on minu meelest olnud üks Eesti riigi probleeme - siis ega 4800 eurot ei ole just madal palgatase," kommenteeris saatejuht Andrus Karnau lõppeval nädalal piirihalduse büroo juhiks määratud Egert Belitševi ametipalka.

Lisaks piirivalvejuhi ametisse nimetamisele on loomisel kümme uut ametikohta, kelle palgakulu on umbes pool miljonit eurot aastas, mis tähendab ka üsna kõrgeid palkasid, ütles Karnau. "Küsimus on, mida see struktuur tegema hakkab, sest juhtimisstruktuur oli ka ju siiani olemas?" märkis ta.

Teine saates osalev ajakirjanik, Harry Tuul, märkis, et tema teada pidi piirivalve juhtimisstruktuur pisut muutuma. "Aga siseminister Mart Helmelt võiks siiski küsida, et kui me tekitame kümme uut juhti juurde, siis kuidas see piiri valvamist parandab?" lisas Tuul.

Karnau tõi näiteks Eesti piirivalvelaevad, mis seisavad suure osa ajast kai ääres, kuna nende meeskonnad on täitmata ja seetõttu ei saa laevu välja saata. "Selle asemel, et 4800-eurose kuupalgaga ja veel poole miljoniga uusi juhte palgata, võiks ju panna raha veel pisut juurde, et inimestel, kelle on vastav ettevalmistus, tekiks motivatsioon minna piirivalvelaevadele teenima. Et laevad, mis meil olemas on, oleks piisavalt mehitatud ja võiksid merel liikuda," leidis Karnau.

Ajalehe Lääne Elu peatoimetaja lisas, et tema teada ei ole Eesti radarivõimekus piisav, et kontrollida läänepoolseid merealasid, mistõttu võiks selle raha eest hoopis seda valdkonda tugevdada.

"Ma ei saa jätta ka märkimata, et Eesti piirivalves on tänavu suletud kaks pikkade traditsioonidega kordonit - üks Peipsi ääres ja teine Haapsalus Väinamere ääres. Kuidas see läheb kokku Mart Helme lubadusega tugevdada piirivalvet, on raske aru saada," lausus Karnau.

Ta tõi esile ka Helme algatuse luua 3000-meheline sisekaitse kriisireserv. Milleks see vajalik, kui arvestada, et kaitseliidu abiga suudeti ka koroonakriisi ajal kõik vajalikud ülesanded täita, küsis Karnau. "Miskipärast luuakse veel ühte relvastatud üksust - milleks, mis selle vajadus on? Mul tekib paratamatult tunne, et Mart Helme loob mingit paralleelstruktuuri Eesti politsei- ja piirivalveameti sees, mis võiks tänu kõrgetele palkadele olla ustav otse talle, mitte valitsusele või PPA direktorile. Ma loodan, et kahtlustan liiga palju," rääkis ta.

"On kummaline, et kui meil on asutused ja struktuurid on olemas, siis selle asemel, et neid tugevdada, loome hoopis uue struktuuri. See on veider, et väga palju mängitakse ikkagi publikule," leidis ka Tuul.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: