Odav hind tõi mullu kaasa alkoholi tarbimise kasvu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Möödunud aastal tarbisid Eesti inimesed 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2 protsenti rohkem kui aasta varem. Tarbimise kasvu tõi kaasa alkoholi odavnemine aktsiisilangetuse ja sissetulekute tõusu koosmõjus, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi alkoholituru uuringust.

"Hoolimata sellest, et alkoholi hind on langenud ja inimeste sissetulekud on tõusnud, siis on paremaid kohti, kuhu oma finantsvahendeid suunata," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik ning kutsus inimesi üles veetma oma suve ilma alkoholita.

Suurema osa tarbitud alkoholist ehk 63 protsenti moodustasid lahjad alkohoolsed joogid. Tarbimise kasv tuli peamiselt kangete ja kallimate alkohoolsete jookide osas nagu viski ja džinn. Viina tarbimine ei kasvanud ja õlle tarbimine kasvas varasema aastaga võrreldes ühe protsendi võrra.

Mullu kasvasid sissetulekud Eestis 7,4 protsenti ning alkohol odavnes aktsiisilangetusest tulenevalt keskmiselt kolm protsenti. Instituudi arvutuste kohaselt sai 2019. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 54 liitrit õlut või 11 liitrit viina rohkem kui aasta varem.

Valitsus langetas möödunud aasta juulis koalitsioonilepingust lähtuvalt nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiisi 25 protsendi võrra. See tähendas, et pooleliitrise õlle pealt tuli senisega võrreldes maksta makse 10 senti ja pooleliitrise viina pealt 1,5 eurot vähem.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul ei ole viimase 15 aasta jooksul Eestis alkoholi hinnad tervikuna langenud. Aktsiisi langetamine tõu kaasa jaehindade olulise languse.

"Jaehinnad ei langenud küll enamasti nii palju kui aktsiisilangus eeldaks, kuid jookide odavnemine ning inimeste sissetulekute kasv tõid kaasa 3,2-protsendilise tarbimise kasvu. Positiivsena võib märkida Läti piirikaubanduse vähenemist 2019. aasta teisel poolel ja sellega alkoholi suurostude vähenemist," ütles Josing.

Välismaalt ostetud alkohol moodustas tarbimises 2,8 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanu kohta, mis on 0,6 liitrit vähem kui aasta tagasi.

Alkoholiaktsiisi laekus 2019. aastal 225 miljonit eurot, mida on aasta varasemaga võrreldes 7 miljonit eurot vähem. Turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal ja kaasaostud vähenesid. Josingu sõnul mängisid aasta algul selles rolli kallimad hinnad, misjuures vähenesid Soome ja Venemaa turistide kaasaostud.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) esialgsetel andmetel suri 2019. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud haigustesse 509 inimest, surmajuhtumite tõus võrreldes 2018. aastaga ei olnud hüppeline, kuid on siiski viimase 10 aasta suurim.

Kõige enam surmasid esines tööealiste inimeste seas, vanuses 45-64 suri 307 inimest, neist noorim oli 28-aastane. Surmapõhjusena toodud diagnoosidest on esikohal maksa alkoholtõbi, järgnevad juhuslik mürgistus, alkohoolne kardiomüopaatia ja alkoholist tingitud psüühika ja käitumishäired.

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel suurenes ka kainenema toimetatud alkoholijoobes inimeste arv, mis oli alates 2015. aastast languses. 2019. aastal viidi kainenema 15 318 inimest, mis ületas 2018. aasta näitajat rohkem kui 500 inimese võrra.

 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: