Otepää kesk- ja lipuväljaku ümberehitamine tõi palju vaidlusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Otepääl on nüüd Eesti esimene pronksist karupurskkaev. Kesk- ja lipuväljaku ümberehitamine tõi aga palju vaidlusi.

Otepääle on purskkaevu ammu soovitud, aga nagu ikka, heade ideede teostamine venib. Nüüd on skulptor Bruno Kadaku loodud 400 kilogrammi kaaluv pronksist karu vihmavarju käppa saanud ja keset Otepääd istet võtnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Uurisin karu fotode pealt ja ka kolleegide töid. Lõpuks sai otsustatud, et üritan ta teha võimalikult elutruuna, mitte väga stiliseerituna. Ta on Eesti karu proportsioonidega, aga kõvasti suurem," selgitas Kadak.

Otepää ehk oti pea nimega sobib karuott, eriti Lõbus Ott hästi, ehkki ideid oli teisigi.

"Oli neid kunstnikke, kes arvasid, et Otepää kindlasti seostub suusatajaga. Oli neid, kes arvasid, et seondub Linnamäega. Aga oli ka neid, kes arvasid, et seondub karuga, sest karu on ikkagi Otepää sümbol," rääkis vallavanem Jaanus Barkala.

Karupurskkaev on vaid üks osa Otepää kesk- ja lipuväljaku põhjalikust ümberkujundusest.

Kelle arhitektuurne lahendus see linnaruumi ala nüüd on, polegi võimalik täpselt öelda. Ideekonkursi võitis ja eelprojekti tegi Kadariku ja Tüüri arhitektuuribüroo, kuid põhiprojekti autor on inseneribüroo ViaVelo, kes omakorda lähtus tellija ehk vallavalitsuse soovidest.

Ott Kadarik kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et on palunud neid autoritena mitte tutvustada, sest oma kontseptsiooni nad valminud väljakul enam ära ei tunne. Vallavalitsus leiab, et kuna ideekavandi varalised autoriõigused on omavalitsusele üle antud, siis võidi kontseptsiooni autorite heakskiiduta ka muuta. Arhitektuuribüroo Kadarik ja Tüür on olnud ideekonkursi võitja, mitte enamat, kinnitab vallavanem.

ViaVelo omanik Roland Mäe ütles "Aktuaalsele kaamerale", et põhiprojekt sündis koostöös vallavalitsusega. Võib muidugi küsida, mis kasu on ideekonkursist, kui selle võitjatega hiljem ei arvestata, kuid küsimusi tekitavad ka projekti muudatused ja materjalide kvaliteet.

"Me oleme tegelnud viimased paar kuud nende teemade kokkuvõtmisega, sest selleks, et esitada lõpparuanne, peab olema kõik korrektselt fikseeritud, kõik muudatused peavad kajastuma lõpp-projektis. Ka materjalide vahetused. Summad peavad klappima. Hetkeseisuga tundub, et pole ületamatuid takistusi," rääkis Barkala.

Otepää linnakeskuse väljaarendamise maksab suuresti kinni EAS, kes eraldas 1,6 miljoni euro suuruse projekti maksumusest 1,4 miljonit. Ülejäänu on valla raha.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: