Saksamaa välisluureteenistuse BND endine juht August Hanning ja seal töötanud kõrge ametnik Manfred D. arreteeriti kahtlustatuna spionaažis ja riigireetmises. 

Hanningut süüdistatakse selles, et ta kogus 16 aasta jooksul Manfred D. vahendusel ebaseaduslikult salastatud dokumente ning müüs osa neist välisriigile. 

Saksamaa meedia teatel sisaldasid dokumendid muu hulgas infot Iraani tuumaprogrammi, Venemaa sõjalise tegevuse ja välisriikide luurepartnerite kohta.

Saksa julgeolekuallikate sõnul pärines osa teabest välismaistelt luureteenistustelt. Seetõttu uurivad Suurbritannia ja USA luureteenistused, kas nende salastatud teave või agendid võisid sattuda ohtu.

Ajaleht The Telegraph kirjutab, et eeldatavasti viivad Briti välisluure MI6 ja USA agentuurid praegu läbi põhjalikku sisekontrolli, vaadates üle kogu tundliku teabe, mida kõnealusel perioodil Euroopa liitlastega jagati.

Ajalehe The Telegraph andmetel on nende peamine eesmärk kaitsta allikaid, kes võisid väidetava infolekke tõttu ohtu sattuda. Tõenäoliselt viivad sarnaseid kontrolle läbi ka teised riigid, kellega Saksamaa luureandmeid jagab. 

Hanning juhtis BND-d 1998. aasta detsembrist kuni 2005. aasta novembrini, seejärel siirdus ta Saksamaa siseministeeriumi, kus töötas riigisekretärina kuni 2009. aasta novembrini. Väidetavalt sattus ta hiljem rahalistesse raskustesse ning teda ähvardas pankrot.

Ajal, mil Hanning juhtis BND-d, töötas Manfred D.  tema kabinetiülemana. Hiljem töötas ta Hanningu alluvuses ka siseministeeriumis kuni 2009. aastani. Pärast Hanningu lahkumist töötas Manfred D. 2012. aasta märtsist kuni tänavu märtsini kantseleiülemana mitme BND juhi alluvuses.

Ajaleht The Telegraph kirjutab, et Manfred D-l oli ulatuslik ligipääs kogu BND-sse laekuvale luureinfole ning kantseleiülemana otsustas ta, millist teavet tema ülemustele edastatakse. Prokuratuuri andmetel andis Manfred D. Hanningule aastate jooksul umbes 2000 salastatud dokumenti.

Prokuratuuri teatel sõlmisid mehed 2010. aasta kevadel rahalise kokkuleppe, mille kohaselt edastas Manfred D. tasu eest regulaarselt BND väärtuslikku luureinfot oma endisele ülemusele. Prokuratuuri teatel kasutas Hanning seda teavet oma eraõiguslikus konsultatsioonitöös.

Ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud infot analüüsi koostamiseks ühe välisriigi luureteenistuse jaoks. Teisipäeva õhtul kirjutas Der Spiegel, et analüüs koostati Aserbaidžaani luureteenistuse jaoks.

Hanninguga seotud juhtum võib olla üks tõsisemaid julgeolekurikkumisi Saksamaa lähiajaloos ning on tekitanud küsimusi lääneriikide luureinfo jagamise turvalisuse kohta. Samas leiab endine MI6 luureohvitser Matthew Dunn, et skandaal ei pruugi kahjustada Suurbritannia ja Saksamaa luurekoostööd, kuna tundliku info jagamisel kasutatakse kaitsemeetmeid, mis aitavad vältida allikate tuvastamist.