Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud leppisid kolmapäeval alaliste esindajate komitees (Coreper II) kokku, et sanktsiooninimekirja lisatakse 743 füüsilist isikut ja 826 ettevõtet, mis on seotud Venemaa sõjatööstuskompleksiga. Tegemist on suurima sanktsiooninimekirjaga Euroopa Liidu ajaloos, mille EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas kuulutas välja augusti lõpus.

Raadio Vaba Euroopa teatel on tegemist isikupõhiste sanktsioonidega, mis kehtestatakse tegevuse pärast, mis kahjustab või ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.

Vaba Euroopa märkis, et esialgne projekt, mille Kallase juhitud EL-i välisteenistus esitas, nägi ette 744 inimese ja 827 juriidilise isiku lisamise sanktsiooninimekirja, kuid 7. oktoobril kokku lepitud versioonis vähenes nimekiri ühe füüsilise ja ühe juriidilise isiku võrra.

Kui Vaba Euroopa tunnistas kolmapäeval paketi kooskõlastamisest teatades, et ei tea, kellest täpselt jutt käib, siis sama väljaande ajakirjanik Rikard Jozwiak, kirjutas hiljem sotsiaalmeedias, et üks ettevõte ja üks inimene jäeti esialgsest ettepanekust välja Eesti palvel.

1 company & 1 person was actually removed from the original proposal on request by . its a company providing rare earths to the firm Silmet that processes the material for wind turbines etc in . Company looking for alternative sources

— Rikard Jozwiak (@RikardJozwiak) October 7, 2026

"Tegemist on Venemaa ettevõttega, mis tarnib haruldasi muldmetalle Eesti ettevõttele Silmet, kus seda toorainet töödeldakse ümber muu hulgas tuuleturbiinide ja muude toodete valmistamiseks vajalikuks materjaliks Euroopa Liidus. Ettevõte otsib alternatiivseid tarneallikaid," kirjutas Jozwiak.

Eesti esinduse pressiametnik Brüsselis Kerstin Lepik kinnitas ERR-ile, et üks Venemaa ettevõte võeti nimekirjast välja Eesti palvel.

"Jah, me palusime eemaldada tänaseks COREPER II liikmesriikide suursaadikute poolt heaks kiidetud ligi 1600 sanktsiooninimekirja kantud isiku ja ettevõtte hulgast ühe Venemaa ettevõtte ning selle ettevõttega seotud isiku," ütles Lepik meediapäringule vastates.

"Ettevõte tarnib Eestis asuvale NPM Silmetile Euroopa jaoks strateegiliselt olulisi materjale. NPM Silmetist sõltuvate Euroopa tööstusharude hulka kuuluvad elektrisõidukite tootjad, tuuleturbiinide valmistajad ning elektroonika-, auto- ja lennundussektor kogu Euroopa Liidus," märkis ta.

Lepiku sõnul otsib NPM Silmet aktiivselt alternatiivseid tarneallikaid materjalidele, mida ta impordib Venemaalt.

"Eesti vaatab järgmisel aastal uuesti üle selle Venemaa ettevõtte ja isiku sanktsiooninimekirja kandmise," kinnitas Lepik.

Vaba Euroopa andmeil kuuluvad kõik sanktsioonide alla lisatavad ettevõtted Venemaa valitsuse koostatud Venemaa sõjatööstuskompleksi ettevõtete nimekirja ning võivad selle alusel saada riiklikke toetusi.

Füüsilised isikud lisati sanktsiooninimekirja nende ettevõtete juhtidena, kes EL-i hinnangul toetavad sel viisil Venemaa sõjatööstuskompleksi.

Ettevõtete seas, mille juhid esialgses projektis nimekirja kuulusid, on sõjalaevaehituse ja allveelaevastiku, raketi- ja kosmosetööstuse, lennundusseadmete ja lennukimootorite tootmise, suurtükiväetööstuse, sõjaväeautotööstuse, raadioelektroonika, navigatsiooni- ja pooljuhtsüsteemide ning keemiatööstuse ettevõtted ja laskemoonaga seotud struktuurid.

Eraldi suure rühma moodustavad Venemaa allveelaevastikuga seotud ettevõtted. Muu hulgas kuulusid esialgsesse nimekirja Sevmaši juht Mihhail Budnitšenko, mereväetehnika keskse projekteerimisbüroo Rubin peadirektor Igor Vilnit, Malahhidi juht Vladimir Dorofejev ning Admiraliteedi laevatehaste, laevaremondikeskuse Zvjozdotška ja mitme teise Venemaa sõjatööstuskompleksi suurettevõtte juhid.

Lisaks kuulusid projekti raketi- ja kosmosekorporatsiooni ning Venemaa raketi- ja kosmosetööstuse seadmete ning infosüsteemide korporatsiooni juhid, Kaasani mootoritootmise tootmiskoondise, Motovilihhinski zavodõ ja KamAZi struktuuriüksuste juhid ning mitme raadioelektroonika- ja keemiaettevõtte juhid.

EL-i suursaadikud leppisid eraldi kokku sanktsioonides 77 inimese vastu, kes saadeti äsjaste pseudovalimistega Venemaa Riigiduumasse Ukraina okupeeritud aladelt.

Teise otsusena pikendati ELi sanktsioone keemiarelvade levitamise ja kasutamise eest. Selle sanktsioonirežiimi alusel kehtivad piirangud 31 füüsilise isiku ja kuue organisatsiooni suhtes.

Nüüd saadetakse sanktsiooninimekirjad liikmesriikide välisministritele lõplikuks heakskiitmiseks. Uued sanktsioonimeetmed peaksid jõustuma lähipäevil.

Pärast formaalse menetluse lõpuleviimist EL-i nõukogus ja vastavate õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas näevad uued isikupõhised sanktsioonid ette EL-is asuvate varade külmutamise ning sanktsioonide alla kuuluvatele isikutele ja ettevõtetele rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemise keelu. Füüsiliste isikute suhtes kehtib samuti Euroopa Liitu sisenemise või selle territooriumi kaudu transiidi keeld.

Euroopa Liit võttis Venemaa-vastaste sanktsioonide 21. paketi vastu 2026. aasta juulis. Muu hulgas leppisid ELi liikmesriigid paketi raames kokku, et Venemaa nafta hinnalae senine tase pikendatakse 12 kuuks. Meetmete eesmärk on jätta Venemaa ilma märkimisväärsest naftatulust olukorras, kus energiahinnad on kõikuvad.