Mikita pere maadel raiuti linnurahu ajal hektarite kaupa kaasikut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valdur Mikita
Valdur Mikita Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Viljandimaal Suislepa kandis võeti linnurahu ajal lagedaks üle seitsme hektari peamiselt kaskedega kaetud metsamaad, mis kuulub Valdur Mikita emale Mare Mikitale.

Kõnealusel maatükil on veidi üle 16 hektari metsa, mis koosneb 23 metsaeraldisest, millest 14-le esitati 27. aprillil, veidi enne linnurahu algust, metsateatised ning jaatav vastus ehk raieõigus saadi kaheksale eraldisele kohe samal päeval, kuuele aga 18. mail, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eri hinnangutel võis raiuja linnurahu ajal tegutsedes säästa kuni 3000 eurot, kuid samal ajal saab nii suurel langil hukka sadakond linnuperet, hävib sadu mune ja ahelreaktsiooni mõju kõrvalasuvale metsale võib avalduda alles ületuleval aastal.

Mare Mikita on peagi 80-aastane ja Eesti Päevalehe anonüümseks jääda soovinud allika andmetel korraldas raiet Valdur Mikita, keda peetakse Eesti metsa eestkostjaks ja Eesti rahva loodusearmastuse sümboliks. Ent see jääb sõna sõna vastu olukorraks, sest Mikita kinnitab, et ta pole raiega seotud.

"Teadsin, et oli plaan metsa müüa, aga ei teadnud, et linnurahu ajal," sõnas kirjanik Mikita, kes ei osanud öelda, mis toetab Mare Mikita linnurahu ajal raiumist. Mare Mikita ütles ajalehele, et tema teada veel ei raiutagi: Valma Saeveski OÜ-ga sõlmitud lepingus olevat kirjas, et raiutakse suvel, ei midagi täpsemat, ning tema sõnul läksid mehed metsa tema teadmata.

Valma Saeveski esindaja Olav Arus oli seda väidet kuuldes üllatunud ja kinnitas, et mitte mingil juhul ei alusta ettevõte töid metsaomanikku teavitamata ning ta kinnitas, et andis Mare Mikitale kindlasti teada tööde alguse aja, mis kattus linnurahuga.

Tekkinud vastuolu ei õnnestunudki lehel rohkem selgitada, sest Mare Mikita ja Olav Arus esitasid lõpuks ühise seisukoha, et nad pole seadust rikkunud, kõik on korras ja nad ei soovi oma tegevust avalikkusele rohkem selgitada.

Valdur Mikita: ma ei sekku oma vanemate tegemistesse

Esmaspäeva hommikul ajakirjandusväljaannetele saadetud kommentaaris teatas Mikita, et saab puhta südametunnistusega kinnitada kahte asja: "Esiteks, see mets ei kuulu mulle ja mina pole siin kajastatud metsamüüki mitte mingil moel organiseerinud. See on lihtsalt jõhker vale. Teiseks, mina kuulsin toimunud raiest esimest korda 10. juunil Eesti Päevalehe ajakirjanikult Tuuli Jõesaarelt."

"Kui peaksin neis kahes asjas valetama, siis võite mind elu lõpuni pidada reeturiks, minu nime ja raamatud igaveseks unustada. See oleks õiglane karistus," lisas kirjanik.

Mikita ütles veel, et tema vanemad on oma talu metsades ja põllumaadel toimetanud üle 30 aasta ning ta ei ole mitte kunagi sekkunud nende tegemistesse ja otsustesse.

"Isa ja ema teevad siiani ise igal aastal metsas küttepuid, kuid selle raie puhul müüs ema raieõiguse edasi kohalikule metsafirmale," märkides veel, et kuna metsatükk asub talust eemal, siis polevat ta emal olnud aimu, millal metsatööd algavad.

Mikita sõnul olevat firma esindaja möönnud, et kevadsuvisel raiel on ettevõtja jaoks väga lihtne põhjus – vajadus kahe kuu jooksul inimestele palka maksta. "Selle firma puhul on tegemist väikese kogukonna ettevõttega, kus töötavad kohalikud inimesed, kelle pered said samuti koroonakriisis räsida nagu igal pool mujalgi. Ema ei survestanud kohe kindlasti mitte kedagi metsa pesitsusajal raiuma – kui üks töö otsa sai, võeti ette lihtsalt järgmine."

Mikita hinnangul on Eesti Päevalehe artikli uudisväärtus tema nimi.

"Sel põhjusel võtan ka vastutuse. Mind ei ole vaja veenda ilmselges faktis, et kevadine raie mõjutab metsalindude arvukust ja seda terves Euroopas. Kus on lahendus? Ma ei poolda erametsades ranget keeldu, kuid pakun välja, et kui raierahu perioodil tehtud langilt ei saaks erametsaomanik tulumaksusoodustust (või oleks see mõnel teisel moel maksustatud), siis paneks turg ise vähehaaval asjad paika. Metsafirmadel oleks aga piisavalt ettevalmistusaega selleks ajaks muid töid planeerida."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: