Läänemets soovis õiguskantsleri hinnangut, kas valitsuse ja kaitseministri tegevus on kooskõlas valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, hea halduse põhimõtte ning professionaalse ja poliitiliselt sõltumatu avaliku teenistuse põhimõttega.

"Küsimus ei puuduta minu hinnangul üksnes ühe kantsleri teenistussuhte lõpetamist. Tekkinud olukord puudutab põhimõtteliselt seda, kas seadusega avalikule teenistusele antud kaitset on võimalik poliitilise võimu vahetumisel formaalselt korrektsena näiva otsusega sisuliselt eirata ning kas ametniku teenistusest vabastamise õigust võib kasutada erakondlikes huvides tehtud kokkulepete elluviimiseks," selgitas Läänemets. 

"Pean vajalikuks, et õiguskantsler hindaks juhtumit mitte üksnes konkreetse teenistussuhte seisukohalt, vaid ka põhiseadusliku ja institutsionaalse küsimusena: kus kulgeb piir poliitilise juhtimise õiguse ning professionaalse avaliku teenistuse parteistamise vahel," lisas Läänemets.

Ta märkis, et kui seadusega loodud kuuekuulisest kaitseperioodist on võimalik mööda minna sellega, et ametist lahkuv minister vabastab kantsleri vahetult enne enda lahkumist järgmise ministri või valitsuspartei soovil, kaotab seadusega loodud kaitse suure osa oma sisust.