1990-ndatel hukkus meie liikluses igal aastal 200-300 inimest, läinud aastal jättis oma elu 52 inimest. Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits ütles, et liiklusohutust ei paranda revolutsioonilised muutused, vaid palju erinevaid tegevusi. Ka järgmiseks neljaks aastaks on ametitele pandud 150 ülesannet, mis peaks moel või teisel kaasa aitama.

Muuhulgas püüab maanteeamet hinnata, kas meie teedel seatud kiirusepiirangud on asjakohased. Ernitsa sõnul peab liikleja piirangu põhjusest aru saama. Ehk mõnes kohas võib piiranguid juurde tulla, mõnel pool lubatakse hoopis kiiremini sõita.

"Väga suurel hulgal piirangute ümbervaatamine tähendaks seda, et me oleme senises praktikas midagi väga valesti teinud. Ma loodan, et sellist suurt muutust see kaasa ei too, tõsi konkreetsetes kohtades võib piirkiirus muutuda küll," selgitas Ernits.

Raskeveokite kiiruse alandamine

Eraldi keskendub amet raskeveokitele. Plaanis on analüüs, kas raskeveokite kiirust tasub alandada 80 kilomeetrini tunnis.

"Üks teema näiteks, mis analüüsis sisalduma peaks on küsimus, kas meie 2+1 lõikudel, mis pole väga pikad, selleks, et veokist möödumist rohkematel sõiduautodel, tasub veoautode kiirust piirata."

Eesootavas analüüsis on Ernitsa sõnul oluline osa ka keskkonnaküsimusel.

"Mida suurem on kiirus, seda suurem on õhutakistus, mis kasvab üsna ekspodentsiaalselt. Ja sellega võrdeliselt kasvab ka kütusekulu."

Liiklejate mõjutamiseks töötatakse välja veapunktisüsteemi. Ernitsa sõnul on esialgne versioon sellest valmis kuid avalikkuse ette see veel ei jõua. Samas pole tegemist sugugi esimese korraga, kui Eestis niisugust süsteemi ette valmistatakse. Ernits tõdeb, et senistel nägemustel on olnud põhimõtteline viga, need panid paika peamiselt selle, kuidas liiklejat karistada.

"Tegelikult on veapunktisüsteemi eesmärk selekteerida välja need juhid, kellel on liikluses probleeme ja aidata neid paremini hakkama saada. Seal peavad olema ka rehabilitatsiooniprogrammid juures."

Põrkepiirded kaherajalistele teedele

Pika nimekirja ülesandeid on valitsus seadnud ka liikluskeskkonna ümberkujundamiseks. Muuhulgas katsetab maanteeamet, kas kaherajalistele maanteedele võiks seada sõidusuundi eraldavaid põrkepiirdeid.

"Meil on kohti, kus on möödasõiduõnnetused või vastassuunavööndisse kaldumise õnnetused silma paistmas. Keskpiire on üks selline meede, mis võimaldab neid üsna efektiivselt ära hoida," ütles Ernits.

Samas tõdes Ernits, et keskpiirded toovad ka hulga uusi probleeme - alates operatiivsõidukitest ja lõpetades jalakäijatega, kellel jääb natukene ruumi väheks.

Eraldi vaatab tegevuskava otsa raudteeületusele. Kahe tuhande kahekümne kolmandaks aastaks plaanib riik sulgeda kõik samatasandilised raudteeülesõidukohad, millest lähima kahetasandiline ületuskohani jääb vähem kui kaks kilomeetrit.

"Meie praktika ütleb seda, et kui raudteeületuskoht on olemas siis mingil hetkel üsna suure tõenäosusega seal midagi juhtub. Mida väiksem see raudteeülesõidukoht on, seda vähem on seal kasutatud erinevaid turvalahendusi alates foorist ja lõpetades tõkkepuuga."

Erik Ernits tõdes, et kui raudteeületuskohas on päevas 200 autot, siis sinna suurt investeeringut teha pole kuigi otstarbekas, arvestades, et ohutumaks on vaja teha ka 30 000 autoga kohad.

"Kui sellele ülesõidukohale on mõistlik alternatiiv olemas, siis kahjuks me peame leppima sellega, et osadele liiklejatele muutub olukord natukene keerulisemaks, nad peavad veidi ringi sõitma. Aga kui ka nende poolt asja teistpidi vaadata, siis ka nende jaoks muutub olukord ohutumaks," hindas Ernits.