Autovedajad raskeveokite piirkiiruse alandamisel suurt mõtet ei näe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Veoautod.
Veoautod. Autor/allikas: ERR

Raskeveokite piirkiiruse alandamine võiks teoreetiliselt olla nii kasulik kui ka kahjulik, praktikas selline toiming aga suuri muutusi kaasa ei tooks, nendib autovedajate assotsiatsioon.

Tallinna Tehnikaülikool logistika ja transpordi teaduskeskuse juhi professor Dago Antovi sõnul tuleks enne sellise otsuse langetamist analüüsida terve Eesti teedevõrgustikku.

"Teatud kohad võiks tulla kõne alla, eelkõige sellised teelõigud, kus rasketest sõidukitest möödasõit peaks olema kergem. Või kui me kindlasti tahame, et see oleks seal ohtum ja parem," ütles Antov.

Antov näeb, et just 2+1 teelõikudel võiks seesugune praktika olla vajalik.

"2+1 alas ei ole möödasõiduala tihti piisavalt pikk. See tähendab, et kui veok sõidab 80-85 kilomeetrit tunnis, siis võib juhtuda, et see sõiduauto, kes möödasõitu hakkab kavandama või soovib seda teha, peab kindlasti seda lubatud piirkiirust ületama," ütles Antov.

Samas tõi Antov välja, et teistel teelõikudel võivad tekkida aeglasemalt sõitvate veokite järel järjekorrad ja suurem möödasõiduvajadus. Seega ütles Antov, et piirkiiruse alandamisele on ühest vastust raske anda.

Antov lisas, et üha rohkem hakatakse Eestis kasutama elektroonseid märke, millega saab piirkiirust reguleerida vastavalt olukorrale. Selline tegevus on Antovi hinnangul mõistlik ning tulevikus ilmselt ongi kõik liiklusmärgid elektroonilised.

Rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon peasekretär Toivo Kuldkepp ütles ERR-ile, et sisuliselt piirkiiruse alandamine muudatusi kaasa ei tooks.

"Tegelikult veokid juba sõidavad aeglasemalt kui 90 kilomeetrit tunnis, kiirusepiiraja on tavaliselt 85 peal. Need, kes kiiremini sõidavad, on midagi seal muutnud," ütles Kuldkepp.

Maanteeametil on plaanis hakata analüüsima, kas raskeveokite piirkiirust oleks Eesti teedel mõtet langetada 80 kilomeetrile tunnis. See võib ameti sõnul kasuks tulla näiteks 2+1 teelõikudel, kus teistel sõidukitel oleks veokitest seeläbi parem mööda sõita.

Möödunud aastal toimus maanteameti andmetel 96 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles osaliseid veoautod. See moodustas kõikidest õnnetustest 6,9 protsenti. Õnnetustes veoautoga hukkus kümme ja sai vigastada 131 inimest.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: