Harjo: Paldiski maantee läbilaskevõime on ajale jalgu jäänud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paldiski maantee.
Paldiski maantee. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Uued elurajoonid, uued elanikud ja bussiliinid on aina keerulisemaks muutnud liiklemise Harku järve lähistel Paldiski maanteel ning head lahendust olukorrale pole. Tulevikus tuleb maantee ehitada suure tõenäosusega 2+2 teeks, leitakse Tallinna transpordiametis.

Paldiski maanteel on Harku järve kandis palju ristmikke ning maateelt ära pööravad autojuhid on üheks põhjuseks, miks ummikud tekivad. Fooride režiim peaks teel looma rohelise laine efekti, kuid sellest pole praegu mõtet unistada. Esimene ülesanne on ummikuid vähendada.

Lisaks ristmikele tuleb arvesse võtta, et Paldiski maanteel on linna piiril liiklussagedus märkimisväärselt tõusnud. Aastast 2012 aastani 2018 kasvas seal linna piiri ületavate autode arv 36 protsenti, ütles ERR-ile Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo.

"Igal tänaval on oma läbilaskevõime, eriti kui on 1+1 sõidurada. Paldiski maantee äärde kuni Keilani välja kavandatakse elamumassiive mõlemale poole teed ja need inimesed on paratamatult sunnitud käima Tallinnas tööl. Paldiski maantee on läbilaskvuselt ajale jalgu jäänud," rääkis Harjo.

Harku järve lähedal on transpordiamet tuvastanud koha, mis Paldiski maantee läbilaskvust otseselt halvab, märkis ta.

"See on Järvekalda tee ristmik, kus linna poolt tulijad Paldiski maanteed mööda sõites pööravad Järvekalda tänavale, kus on juba täna märkimisväärne elamumassiiv ja sinna tuleb arendusi veel juurde. Need parempöörajad võtavad oma kiiruse maha ja seoses sellega muu liiklusvoog kannatab. Sinna oleks esmajoones vaja täiendavat parempöörderada koos aeglustusrajaga," rääkis Harjo.

Teine võimalus on kogu tee laiemaks ehitada, kuid see on märksa kulukam. Harjo sõnul tuleb siiski juba praegu endale aru anda, et 2+2 maanteest ei ole tõenäoliselt pääsu.

"Ega pikemas perspektiivis muud üle ei jää. Kui üks sõidurada võimaldab liiklusjuhtimist ligikaudu 800 kuni 900 autot tunnis, siis paratamatult, kui liiklustihedus tõuseb üle selle, lisaradadeta enam hakkama ei saa," ütles Harjo.

Liiklustihedust ei aita vähemaks võtta ka ühistransport, sest bussidki seisavad 1+1 rajaga teel ummikus. "Bussiliiklus jääb täna paratamatult toppama autode rivi taha. Me ei suuda tagada bussidele piisavat ühenduskiirust, et see hakkaks konkureerima sõiduautoga," lausus Harjo

Kui tee laiemaks ehitada, siis peaks seega eelistama ühistransporti. "Lahendusvariant võib olla ka see, kus me teeme ühistranspordile ruumi juurde ehk me räägime ikkagi ühistranspordiradadest. Kas see on siis läbivalt ühistranspordirada või on see, kus on enne foori on lühike ühistranspordirada, fooriga antakse ühistranspordile eelistus ja ühistransport pääseb foori alt enne minema. Ka see on võimalik," rääkis Harjo.

Õismäe piirkonnas on oodata uute suurte elamupiirkondade kerkimist. See tähendab veelgi rohkem kõrvalteid, mis tulevikus Paldiski maanteele välja jõuavad. See tähendab ka rohkem ristmikke ja valgusfoore. Viimaste puhul on linna kritiseeritud, et neid on paigaldatud Paldiski maanteele liiga palju.

"Lihtsalt foori foori pärast me ei paigalda, igal fooril on oma mõte olemas. Foorid ongi selleks, et ka nendel inimestel, kes jäävad Paldiski maanteega külgnevatele aladele, oleks võimalik mingisugunegi sisse- ja väljapääs," ütles Harjo.

Mida konkreetselt ette võetakse, praegu Harjo öelda ei oska. "Hetkel me oleme olukorra kaardistanud, oleme teinud väikese analüüsi. Eeldada võib, et kinnisvaraarendused jätkuvad linna piiril. Selge on see, et ega need heinamaad tühjaks ei jää," ütles ta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: