Rae vald ehitab Peetri piirkonda kolmanda kooli, kuid sellestki ei piisa
Tallinna külje alla Peetri piirkonnas on rahvaarv viimase kümne aastaga suurenenud 6000 inimese võrra ning kahest piirkonna koolist enam ei piisa. Järgmisel aastal uksed avavas Kindluse koolis on pea 900 koolikohta, kuid viie aasta pärast jääb sellestki väheks.
Peetri põhikool avati 2009. ning samas piirkonnas asuv Järveküla kool 2016. aastal. Peetri-Järveküla kandi kolmas kool, mille sarikapidu peeti reedel, avatakse järgmisel sügisel.
Esialgu alustatakse uues, Kindluse nime kandvas koolis nelja 1. klassi, kolme 2. klassi ning 3.–6. klassidega. Järgmise aasta 1. septembril alustab seal õppetööd 200 last, kuid kokku hakkab koolimaja mahutama 864 last.
Rae vald ehitab uue koolimaja enda raha eest ning maksma läheb see 16 miljonit eurot.
Kiire, valla suurima rahvaarvu kasvuga piirkonnas ei pruugi aga ka kolmandast koolimajast piisata. Samas tuleb arvestada, et rahvaarvu kasv pole igavene, märkis Rae vallavanem Madis Sarik.
"Nii kiire arenguga valla puhul on oluline, et uued objektid oleksid nutikalt ehitatud ehk neil oleks perspektiiv mitte vaid koolimajadena, sest nii kiire kasv ei ole kindlasti igavene. Praeguste prognooside järgi tekib viie aasta pärast Peetri kandis taas olukord, kus põhikooliealisi lapsi on rohkem kui koolikohti," ütles Sarik ERR-ile.
Kui 2020 sügisel läheb rahvastikuregistri andmetel kooli Rae valla lapsi 390, siis 2025 läheb praeguste andmete järgi 475 last, mis võib kasvada kolijate arvelt, märkis vallavanem. "Jüris suureneb põhikooli kohtade arv 2023. aastal vabaneva gümnaasiumi arvel, mujale otseselt pole veel kooli plaanitud, Peetri kandis võib vajadus olla," lisas Sarik.
Kui Kindluse valmis saab, on vallas kokku kuus kooli. Käesoleval õppeaastal õpib valla viies koolis 3162 õpilast, kellest 191 õpib gümnaasiumiosas. Valla ainus keskharidust andev kool asub Jüris.
Ometi on juba praegu koolimajades ruumist puudus. 2020/2021. õppeaastal on nii Peetri koolis, Järveküla koolis kui ka Jüri gümnaasiumis õpilasi rohkem kui koolikohti. "Peetri ja Jüri koolid saavad 2020 sügisel kooli juurde moodulid, mis ajutiselt ruumipuudust leevendavad," märkis Sarik.
Vallast väljaspool, eelkõige Tallinnas õpib käesoleval aastal 540 last, neist 331 põhikoolis. "Põhjused, miks mitmed pered valivad oma koduvalla haridusasutuste asemel mõne teise valla või hoopis pealinna oma, on erinevad. Alati pole see seotud kohtade puudusega koduvallas," märkis Sarik.
Põhikoolis õppijad lähevad ühel hetkel keskkooli. Aastal 2023 avab Jüris uksed 360 kohaga riigigümnaasium, kuid see tähendab, et vallale kuuluv Jüri gümnaasium muudetakse põhikooliks ja märkimisväärset õppekohtade arvu kasvu ei teki.
Sariku sõnul tekitab gümnaasiumikohtade arv juba praegu muret. "Eraldi teema on gümnaasiumikohad, kuna seal on oodata hüppelist kasvu. 360-kohaline riigigümnaasium jääb ilmselgelt väikseks. Aga vald on väga operatiivselt ruumikitsikust lahendanud. Heaks näiteks võib tuua Jüris ja Peetris loodud moodulklassid, kuhu mahub mõlemasse nelja klassi jagu lapsi, mis on rohkem kui mõne väiksema valla kooli laste üldarv," rääkis ta.
Vallas on tegelikult vajadus ka rakendusliku keskhariduse arendamise järele, arvestades, et lähiümbruses on palju praktikakohti, märkis Sarik.
Elanikkond kasvab mühinal
Rae vald on Eesti kõige kiirema rahvaarvu kasvuga omavalitsus. Viimase kuue aasta keskmine kasv aastas jääb kuue protsendi juurde. Võrdluseks võib tuua, et kui Tallinna elanikkond kasvaks aastas kuus protsenti, siis lisanduks pealinna kümne aastaga üle veerand miljoni elaniku.
Praegu elab Rae vallas 20 400 inimest ja lisaks positiivsele loomulikule iibele jätkub Tallinna lähedust nautivasse valda ka sisseränne. Sariku sõnul kasvab elanikkond aastaks 2040 kindlasti 24 000-ni, kuid see prognoos on ilma rändeta.
"Rände-eeldusi, 500–600 inimest aastas, arvestades kasvab aastaks 2040 elanikkond 30 000-ni. Rände-eeldused on ajas kahanevad, kuna ei ole realistlik eeldada, et järgmised kümme aastat lisandub 1000 elanikku aastas," lausus Sarik.
Plahvatus on viimasel kümnel aastal toimunud Tallinna piiri lähedal, Peetri-Järveküla kandis, kuhu on juurde kolinud ligikaudu 6000 inimest. Valla lõunaosas elanikkond ei kasva.