Innove kommunikatsioonispetsialist Mari Annus ütles ERR-ile, et igal aastal on õpilasi, kes siiski saavad mõnel riigieksamil null punkti.

"Õpilane võib-olla ikka kirjutas eksami lehele midagi, aga mitte midagi sellist, mille eest punkte anda saaks," ütles Annus ja lisas, et päris tühjasid eksamitöid ei esitatud.

Sel aastal jäi matemaatikas osa noori vahele ka spikerdamisega ning neile määrati samuti eksamitöö eest null punkti.

"See aasta oli kokku neli õpilast, kes spikerdas. Üks avastati eksamil ja kolm hindamise käigus," ütles Annus

Eelmisel aastal sai eesti keeles nulli samuti üks inimene ning kitsas matemaatikas 12 ja laias matemaatikas 15 õpilast.

Erandkorras toimuvad sügisel ka lisaeksamid, kuhu saavad registreeruda 2019/2020. õppeaastal kooli lõpetanud ja eelmistel aastatel gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikud.

Annuse sõnul on teisipäevase seisuga lisaeksamitele registreerunud 286 inimest, kellest eesti keele eskamile on registreerunud 67, matemaatika omale 100 ning eesti keele eksamile teise keelena 30 inimest. Lisaks ei toimunud sel kevadel inglise keele eksamit, kuid sügisesel toimuvale eksamile on registreerunud 89 inimest.

"See on sel kevadel erandolukord. Tavaliselt lisaeksamile saavad õpilased, kes on põhieksamil mõjuvatel põhjustel puudunud. /.../ Põhiliselt tuligi see õpilaste ja koolide poolt, et kui nüüd praegu, juunikuus ikkagi viiruseohu tõttu ei julgetud eksamile tulla, aga võib-olla aasta-kahe pärast on eksamitulemused vajalikud, siis anda võimalus natukene varem kui järgmine kevad uuesti eksami tegemise võimalus nendele, kes sellel korral kas loobusid või tulemus võib-olla ei olnud ootuspärane," rääkis Innove testide keskuse juht Regina Multram "Aktuaalsele kaamerale".

Sügisestele eksamitele saavad õpilased registreeruda veel 17 päeva.

Kooli sai lõpetada ka eksamiteta

Koroonakriisi tõttu oli tänavu võimalik gümnaasium lõpetada ka eksameid tegemata. Suurem osa abiturientidest siiski eksamitest ei loobunud.

Kui veel veebruaris pidanuks gümnasistid kokku sooritama üle 18 000 eksamitöö, siis lõpuks tehti neid 4000 võrra vähem. 22 protsenti plaanitud eksamitest jäi seega sooritamata. Kõige rohkem loobuti matemaatikaeksamist.

"Me ju tegelikult ei tea, miks õpilased loobusid. Võib-olla paljudel lihtsalt ei ole ka edasiõppimiseks just neid eksameid vaja. /.../ Kindlasti, kui nüüd sügisesed eksamid ka läbi saavad, siis me nendele tulemustele otsa vaatame ja vähemalt analüüsivõimalusi otsime," sõnas haridusministeeriumi välishindamisosakonna juht Kristin Hollo.

Testimiskeskus Innove sõnul on positiivne, et suurem osa õpilasi soovis eksameid teha ka olukorras, kus diplom neile ilmagi kätte oleks antud.

"On varem kõlanud, et miks meil on kohustuslikud eksamid, et õpilane võiks ikkagi ise otsustada, milliseid eksameid ta teeb, kui palju ta teeb, millal ta teeb. /.../ See oli see koht, kus me nägime, et tegelikult vaatamata sellele, et lõpetamiseks ei ole vajalik tulemus, ikkagi õpilased pidasid oluliseks riiklikku hindamisvahendit kasutada, et teada saada, kuidas neil selles aines läheb," rääkis Regina Multram.