"Riigieksamitest loobujaid on kokku 17 protsenti, arvuliselt natuke üle 3000 eksaminandi," ütles sihtasutuse Innove hindamisagentuuri juht Auli Udde "Vikerhommikus".

Ta lisas, et jaanuari lõpus, kui kriisiolukorda veel ei olnud, oli Eestis teada 18 551 eksaminandi, nüüd on aga otsustanud eksameid teha umbes 15 300 õpilast.

"Minu meelest on see täitsa hea tulemus. Tänahommikuse seisuga võib öelda, et riigieksamid toimuvad, õpilased tahavad riigieksameid teha," lisas Udde.

Eriolukorra tõttu otsustas valitsus, et abituriendid saavad otsustada, kas soovivad sel aastal lõpueksameid teha, kooli saab lõpetada ka riigieksameid tegemata. Esmaspäeval sai läbi tähtaeg, mille jooksul õpilased pidid otsustama, kas loobuvad eksamitest või mitte.

Sügisel või ka muul ajal tulevikus saavad kõik soovijad siiski uuesti eksameid teha.

"Valdavalt loobuti ühest eksamist. Matemaatika eksamist loobus umbes 1900 inimest, eesti keelest emakeelena loobus aga ainult 800 õpilast. See sõltub sellest, mis on inimese tulevikusuund, kas matemaatika eksamit nõutakse kõrgkooli sisseastumisel," märkis Udde.

Kohustuslikud riigiekasamid ongi ainult eesti keel (nii emakleelena kui ka teise keelena muukeelsetes koolides) ja matemaatika.

Tavaolukorras oleks tulnud teha ka koolieksam, mida õpilane saab valida ja ka loovtöö ning lisaks inglise keele riigieksam.

Kui tavaolukorras oleks eksamid juba tehtud, aga nüüd tuleb eesti keele emakeelena eksam 29. mail, matemaatika riigieksam on 5. juunil.

"Teeme kõik selleks, et eksamite tulemused selguks 30. juunil," lubas Udde.