Ministeerium soovitab Tallinna kesklinna rajada odavamaid kortereid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna Vanalinn
Tallinna Vanalinn Autor/allikas: ERR

Aegna saarest Ülemiste järve lõunakaldani ulatuva Kesklinna linnaosa üldplaneeringuga paneb Tallinn paika, kuidas linnaosa tulevikus saab arendada. Vältida tahetakse kesklinna muutumist ainult rikaste linnaosaks, lahendamist vajavad mitmed inetud ja arusaamatud liiklussõlmed.

Kultuuriministeeriumis ollakse veidi mures seetõttu, et üldplaneeringus ei räägita kuigi palju linna avamisest merele, kuigi linnavolikogu mulluses otsuses öeldakse selgelt, et üldplaneeringu üheks eesmärgiks on "identiteedi tugevdamine merelinnana". Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman märkis linnale saadetud kirjas, et võrreldes varasemate käsitlustega on tagaplaanile jäänud linna avamine merele, kuigi sellega tuleks jätkuvalt aktiivselt tegelda linna juhtimisel ja koostöös erasektoriga.

Üha rohkem räägitakse Tallinna tabanud segregeerumisohust. Mullu avaldatud üleeuroopalise uuringu järgi on Tallinn kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas ning selle jätkumine viiks juba paarikümne aasta pärast elanikkonna sotsiaalse ja ruumilise lõhestumiseni, millega kaasneb laastav mõju ka majandusele. Uuring märgib ohualana ka Tallinna kesklinna, kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem elamispinda omada. Üks lahendus on ehitada kesklinna odavamaid kortereid.

Hartmani hinnangul tuleks läbimõeldud eluasemeturu arendamiseks kesklinnas reserveerida maa-alasid taskukohaste elamispindade pakkumiseks, millega "elanikkonna polariseerumist ennetada". Selleks peaks linn arendajaid mingil moel toetama.

"Subsideeritud elamute kavandamine südalinna aitaks see-eest vältida piirkonna muutumist üleliia elitaarseks ja suurendada selle sotsiaalset mitmekesisust. Pakkudes taskukohaseid elamispindu kõikides linnaosades, kaasaarvatud kesklinnas, toetame samal ajal ka majanduse ja rahvastiku kasvu ning loome mitmekülgsema linnaruumi," kirjutas Hartman Tallinna linnaplaneerimise ametile.

Linnal soovitatakse teha koostööd arendajatega ning määrata ehitatavas arenduses taskukohaste korterite osakaal ning pakkuda arendajale midagi vastutasuks.

"Taskukohaste korterite nõude osakaal ehk niinimetatud protsendiseaduse määr erineb riigiti, kuid hõlmab üldjuhul ligikaudud veerandi kogu projekti elamispinnast. Nii saab taskukohaseid kortereid ehitada kõikjale ja vältida nende ruumilist kontsentreerimist. Kasumi vähenemise kompenseerimiseks pakutakse arendajale vastutasuks boonuseid, millest levinumad on suurem ehitustihedus, vähendatud parkimisnormatiiv või ka kiirendatud menetlus ja otsene rahaline toetus," kirjutas Hartman.

Tänavaruum on ajast ja arust

Põhjalikult soovitatakse paremaks muuta vanalinna piirkonna tänavaruumilahendusi, mis raskendavad nii ligipääsu vabalinnale kui piirkonnas liiklemist.

"Vanalinna vööndi infrastruktuur ja transpordilogistika on praegu suuresti puudulik, seal on mitmeid mastaapseid ja segaseid liiklussõlmi, mõnedes kohtades puuduvad jalakäijate teed ja ülekäigurajad, probleemiks on ühistranspordi marsruutide halb või puudulik planeering, liikluskorralduses domineerivad ebamugavad ümbersõidud, sageli puuduvad kergliiklusteed või kujutavad need endast eraldiseisvaid, omavahel ühendamata teelõike jne," loetles Hartman puudusi.

Hartman juhtis lisaks tähelepanu sellele, et vanalinna kaitsealas on praeguseks ka palju tühje, hooldamata krunte või mahajäetud ehitisi, mis ei taga turvatunnet.

See, kas ja kuidas saab vanalinna muinsuskaitseala piirides uusehitist püstitada, soovitatakse linnal määrata juba üldplaneeringus. "Kohustus ei ole kuigi koormav, sest võimalused ajaloolise linnatuumiku alal uusehitise püstitamiseks on Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal põhimääruse järgi juba praegu väga piiratud, pigem erandlikud," märkis Hartman.

Kuivõrd Kesklinna linnaosa ulatub välja Tallinna lõunapiirini, puudutavad mõned ettepanekud ka Ülemiste piirkonda. Maanteeamet soovib, et üldplaneeringus arvestataks väikese ringteega, mille trassi asukoht ja lahendus on eskiisprojekti staadiumis. Esiagse plaani järgi kulgeb ringtee Suur-Sõjamäelt kas ümber lennuvälja või lennuvälja alt, liigub Ülemiste järvest mööda lõunakaldalt ning ühineb Viljandi maanteega Valdeku ristmiku piirkonnas.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) soovitab linnal loobuda samatasandiliste raudteeülestuskohtade rajamisest, sest see lahendus "ei ole ohutu ning tegemist on olulise kitsendusega näiteks kinnisvara arenduses."

Samuti soovitab TTJA võimalusel vältida raudteeni ulatuvate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks, ja need on ameti hinnangul ohtlikud.

Mullu veebruaris linnavolikogu poolt algatatud linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtadele küsis Tallinn ettepanekuid ministeeriumitelt ja riigiametitelt.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: