Tallinn tahab segregeerumise vähendamiseks kesklinna odavamaid kortereid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna Vanalinn
Tallinna Vanalinn Autor/allikas: ERR

Tallinna linn soovib Kesklinna üldplaneeringu lähteülesannetes, et planeeringus tuleks määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise leevendamiseks ning leida võimalusi, kuidas oleks kesklinnas taskukohaseid elamispindu.

Mullu avaldatud üleeuroopalise uuringu järgi on Tallinn kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas ning selle jätkumine viiks juba paarikümne aasta pärast elanikkonna sotsiaalse ja ruumilise lõhestumiseni, millega kaasneb laastav mõju ka majandusele. 

Uuring märgib ohualana ka Tallinna kesklinna, kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem elamispinda omada.

Segregeerumise all peetakse selles kontekstis silmas seda, et jõukad ja vaesed inimesed kolivad elama eri linnaosadesse.

Tallinna eripära on, et linnaosadesse eraldumine on ka rahvuspõhine.

Hinnanguliselt on sotsiaalmajanduslik segregeerumine Tallinnas ligi kaks korda suurem kui Riias ja Vilniuses.

Kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohtades on antud ülesandeks määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise leevendamiseks, kuidas suurendada taskukohaste elamispindade kättesaadavust ning soodustada avaliku ruumi kujundamisega sotsiaalset lõimumist.

"Teiste riikide näitel saab välja tuua, et segregeerumist aitab leevendada näiteks madala hinnaga linna üürikorterite hajutamine linnakeskkonnas või erineva hinnatasemega eluasemete kavandamine uusarendustes," märgiti Tallinna linnaplaneerimise ameti koostatud dokumendis.

Eesmärgiks on leida kesklinnas piirkonnad, kus segregeerumise oht on olemas, reserveerida maid taskukohaste elamispindade kavandamiseks ja avalikele funktsioonidele ning anda suuniseid, kuidas läbi planeerimise leida leevendavaid meetmeid koostöös arendajatega.

Üldplaneeringu dokumendis tuuakse näiteks, et kesklinnas on arendamisel mitmeid suuri maa-alasid, eelkõige Sadama ja Veerenni piirkonnas, millega kaasneb ka oluline elanikkonna kasv. Tallinna soovi järgi peaks üldplaneeringuga tagama, et kesklinn ei muutuks vaid jõukama elanik- ja kasutajaskonnaga piirkonnaks.

Mure vanalinna pärast

Samuti soovitakse lahendada probleem vanalinnaga, mis on muutunud liialt turistikeskseks ning tõrjunud eemale tallinlased.

"On täiesti loomulik, et vanalinna külastab igal aastal suurel hulgal turiste, mistõttu ka suur hulk teenindusettevõtteid ja kultuuri- ning meelelahutustegevusi orineteerivad end turistidele. Samaaegselt väheneb aga vanalinnas püsielanike hulk ja kohalikku elukeskkonda toetavate teenindus- ning kultuuriasutuste osakaal. Lisaks kohalikele elanikele väheneb vanalinna kasutusaktiivsus ka laiemalt linlaste seas, sest vanalinn ei paku enam piisavalt igapäevaseid tegevusvõimalusi erinevatele huvigruppidele," märgiti dokumendis.

Turistikesksuse tulemuseks on see, et südalinna ajalooline keskus on kaotanud oma tähtsuse linlaste seas ja mõjub turistide jaoks kohaldatud muuseumilaadse keskkonnana, mis õhtuti tühjaks jääb.

"Vanalinna kasutusaktiivsue suurendamiseks tuleb leida võimalusi kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud, töökohti, avalikke teenuseid, ning soodustada mitmekülgseid tegevusvõimalusi," märgib lähteülesanne.

Ühe ülesandena on antud ka selgitada välja Kesklinna linnaosa piiri muutmise vajadus piirkondades, millel pole kesklinnaga selget seost. Dokumendis nimetatakse Mõigu asumit kuni lennujaamani, Ülemiste ärilinnakut, lennujaama, Kelmiküla asumit, linnahalli piirkonda ja Aegna saart.

Kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna linnavolikogu poolt mullu veebruaris. Üldplaneering on kavas kehtestada 2025. aastal.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: