Lisaks Raekojale, mida linn kasutab üksnes kõige pidulikumate vastuvõttude läbiviimiseks, lisaks kontsertide korraldamiseks ja suvekuudel, mil linna vastuvõtte on vähem, ka muuseumina, on linnal ka mitmeid ajaloolisi residentse oma koolituste, nõupidamiste ja pidulike söömaaegade korraldamiseks.

Särgava külalistemaja

Pirita linnaosa vaiksel tupiktänaval, Särgava allee 4 asub rohelusse uppuvas aias Särgava külalistemaja. Linn kasutab residentsi oma nõupidamisteks, koolitusteks, seminarideks, vastuvõttudeks ja õhtusöökideks.

Hoonet üüritakse ka välja. Nii on seal peetud ka teiste asutuste koolitusi-seminare, aga ka filmivõtteid - maja peaks olema tuttav teleseriaali "Kättemaksukontor" jälgijatele.

Lisaks 424-ruutmeetrisele peahoonele asuvad kinnistul ka 172-ruutmeetrine saunamaja, 103-ruutmeetrine nn komandandi elamu kui ligi 50-ruutmeetrine vahimaja.

Möödunud aastal peeti Särgava residentsis 81 üritust. Hoonetekompleksis töötab püsivalt kaks inimest, nende tööjõukulud moodustasid mullu üle 46 000 euro. Halduskuludeks läks ligi 18 000 eurot, millest üle 15 000 kulus elektrile. Kogu hoone ülalpidamiskulud moodustasid 2019. aastal kokku ligi 65 000 eurot.

Kas hoone väljaüürimisest laekuv tulu need kulud katavad, jättis Tallinna pressiteenistus vastamata.

Jaan Poska maja

Kadriorus, J. Poska 8 asuvat hoonet kasutab linn samuti vastuvõttudeks, nõupidamisteks, seminarideks, aga ka kultuuriürituste läbiviimiseks. Linn taastas 1990. aastast tühjana seisnud hoone 2007. aastal. Kui Edgar Savisaar veel linnapea oli, armastas ta seal sageli oma poliitiliste võitluskaaslastega nõupidamisi pidada.

Kuna tegemist on ajaloolise riigimehe ja ka kunagise Tallinna linnapea Jaan Poska eluruumidega, asub hoones ka Poskale pühendatud muuseumituba, mida alates 2008. aastast üürib ja haldab tähtajatult SA Jaan Poska Mälestusfond. Nagu ERR ka varem on kirjutanud, saab seda külastada vaid ekskursiooni ette tellides, tavalisele linnakodanikule see tänavalt sisse astudes kättesaadav ei ole.

Möödunud aastal korraldati hoones 64 üritust. Ka seda linna residentsi teenindab kaks töötajat, kelle tööjõukulud moodustasid mullu 42 500 eurot. Hoone halduskuludele läks 13 500 eurot, nii et kokku moodustasid hoone kulud 56 000 eurot.

Kas hoone väljaüürimisest laekuv tulu need kulud katavad, jättis Tallinna pressiteenistus vastamata.

Roosikrantsi residents

Kolmas linnavalitsusele kuuluv residents asub südalinna kenas funktsionalistlikus hoovimajas Roosikrantsi 4, mille esimese korruse suures saalis korraldatakse vastuvõtte ja seminare ning teisel korrusel asuvad väikesed nõupidamisteruumid.

Hoonet üüritakse ka välja. Sedagi residentsi on kasutatud muuhulgas filmivõteteks: aastatel 1995-1998 filmiti linnahoones komöödiaseriaali "M Klubi".

Möödunud aastal kasutati Roosikrantsi residentsi 147 ürituse läbiviimiseks. Hoonet haldab üks töötaja, kelle palgakulud moodustasid mullu 22 000 eurot, lisaks läks halduskuludele 11 000 eurot, millest pea 10 000 moodustas elekter, sest hoone on elektriküttel. Kokku kulus hoone ülalpidamisele mullu seega 33 000 eurot.

Seega kulus kolme linnaresidentsi ülalpidamisele 2019. aastal ümmarguselt 155 000 eurot.

Kas hoone väljaüürimisest laekuv tulu need kulud katavad, jättis Tallinna pressiteenistus vastamata.

Raekoda

Tallinna olulisimas esindushoones, Raekojas toimus möödunud aastal 57 protokollilist üritust, 15 tasulist vastuvõttu ja 33 avalikku kontserti. Muuseumi külastas üle 42 000 inimese.

Raekojas töötab neli inimest, kelle töötasudeks kulus mullu 124 000 eurot, millele lisandusid kommunaal- ja halduskulud 85 000 euro ulatuses. Seega kokku olid Raekoja ülalpidamiskulud möödunud aastal umbes 210 000 eurot. Kui palju linn Raekoja väljaüürimise pealt tulu teenis, jättis pressiteenistus vastamata.

Lisaks omavad täiendavat kinnisvara ka linna allasutused, nagu haridusamet ja linnaosavalitsused. Jutt ei käi lasteaia- ega koolimajadest ega hoonetest, kus linnaametid või linnaosavalitsused ise paiknevad, vaid nende täiendavast kinnisvarast, mida saab kas ise kasutada või välja rentida.

Õpetajate maja

Tallinna haridusametile kuulub Raekoja platsi ääres (Raekoja plats 14/ Vene 5/ Apteegi 6) Tallinna õpetajate maja, mida amet kasutab erialaste koolituste ja vastuvõttude läbiviimiseks. Ka ERR on kirjutanud esoteerikakoolitustest, mida õpetajate maja oma ruumides korraldab.

Möödunud aastal toimus õpetajate majas 44 õpetajakoolitust, 10 ainevõistlust, 74 huviõppekursust ja 8 meeskonnakoolitust. Õpetajakoolitusi ja õpilasvõistlusi rahastab haridusministeerium ja nendega tegeleb üks koosseisuline töötaja.

Ruume üüritakse ka eraüritusteks välja. Lisaks on linn sõlminud hoone peale neli püsivat üürilepingut, kus muuhulgas tegutseb restorani Troika köök kui hoone Vene tänava poolses otsas restoran Elevant.

Möödunud aastal kulus hoone ülalpidamiseks kokku ligi 255 000 eurot, millest palgakulud moodustasid 205 000 eurot (seitse koosseisulist + lepingulised töötajad).

Kuid tulud ületasid napilt kulusid. Ruumirendist, üüritulust, kommunaaltulust jm tasulistest teenustest laekus linnakassasse ligi 280 000 eurot.

Tudengimaja

Õpetajate maja kõrval asub Kesklinna valitsuse hallatav Tallinna tudengimaja (Raekoja plats 16), kus tegutsevad paljud üliõpilasorganisatsioonid, mh korporatsioonid ja vilistlaskogud. Paljud neist on saanud ruumid tasuta kasutusse, üksnes hooldus- ja halduskulusid peavad nad ise tasuma.

2018. aasta lõpu seisuga on aga kõik lepingud nelja rentnikuga lõppenud. Tudengiorganisatsioonid ei ole aga linna ruume vabastanud, vaid kasutavad neid edasi. Ilma lepinguta ruumide kasutajad on üliõpilasorganisatsioonid Revelia Konvent ja Erasmus Student Network Tallinn, korporatsioon Sororitas Estoniae ja korporatsiooni Fraternitas Tartuensis vilistlaskogu.

"Alates 2018. aastast on tõesti leping kehtetu, siiani oleme linna ruume eraldi kokkuleppel rentinud, hüvitades linnale kõik kulud, mis meie ruumide kasutamisega kaasnevad," kommenteeris Diana Griffel korporatsiooni Sororitas Estoniae nimel.

Griffel selgitas, et uue lepingu sõlmimine on jäänud seisma tudengimaja sihtotstarbe määramise taha.

"Selle aasta alguses jõudis linnavalitsusus seisukohale, et ruumides soovitakse ka edaspidi tudengiorganisatsioone näha. Uue lepingu sõlmimiseks oleme aktiivselt pidanud läbirääkimisi ning loodame lepingu sõlmida veel suve vältel. Formaalse üürilepingu sõlmimisel lisandub meile linna poolt edastatud arvele üüriarve, mis seni on olnud hooldus- ja halduskulude sisse arvestatud."

Ka teised tudengiorganisatsioonid kinnitasid, et töö uute üürilepingute nimel käib.

"Linnavalitsus teatas tõepoolest 2018. aasta lõpus kõigi majas tegutsenutega lepingu lõpetamisest. Õhus oli üliõpilasorganisatsioonide tudengimajast väljatõstmine, kuid millegipärast jäi see ära. Üürimaksmine käis vanaviisi edasi, ehkki seda nimetati vist mingiks leppetrahviks vms," selgitas Revelia vilistlane Jaan Väljaots.

Millised on hoone ülalpidamiskulud linna jaoks ja kas rendilepingutest laekuv tulu need kulud katavad, jättis Tallinna pressiteenistus vastamata.

Hopneri maja

Tallinna Kesklinna valitsusele kuulub samuti Raekoja platsi ääres (Raekoja plats 18) asuv Hopneri maja, mida aastakümneid tagasi matkamajaks kutsuti. Keskaegse hoone ruume kasutatakse nii kontsertide, konverentside kui muude ürituste korraldamiseks. Kesklinna valitsus on andnud maja Kesklinna vaba aja keskuse kätte ja hoone peale on sõlmitud seitse äriruumide üürilepingut. Hoones tegutseb mitu pudukauplejat ja söögikohta. Lisaks tegutsevad seal mitmed huviringid. Ülejäänud ruume renditakse välja lühiajaliselt.

Millised on hoone ülalpidamiskulud linna jaoks ja kas rendilepingutest laekuv tulu need kulud katavad, jättis Tallinna pressiteenistus vastamata.

Mustpeade maja

Mustpeade maja omandiküsimuses pole siiani selgust. Tallinn saavutas lõpliku kohtuvõidu küll juba 2013. aastal, ent valitsus, kes oli varem otsustanud hoone selle ajaloolisele omanikule Mustpeade vennaskonnale tagastada, pole siiani küsimusega edasi tegelnud. Nüüd on see omandireformi komisjoni käes, kes aga pole asja arutamiseni seni jõudnud. Vaatamata omandivaidlusele tegutseb Mustpeade maja aga Tallinna Filharmoonia kontserdipaigana edasi. Samuti renditakse ruume välja vastuvõttudeks jm pidulikeks sündmusteks.

Millised on hoone ülalpidamiskulud linna jaoks ja kas rendilepingutest laekuv tulu need kulud katavad, jättis Tallinna pressiteenistus vastamata.

Burmani Willa

Mustamäe ja Õismäe piiril, Kadaka tee 62 asub Tallinna Linnatranspordi AS-i territooriumil, bussipargi servas suursugune juugendstiilis villa, mida haldab sama linnaettevõte. Bussifirma kasutab oma puhkekeskust seminaride, ürituste jm korraldamiseks ning üürib ruume soovijatele ka välja.

Millised on hoone ülalpidamiskulud linna jaoks ja kas rendilepingutest laekuv tulu need kulud katavad, jättis Tallinna pressiteenistus vastamata.

Tasuta üürijad

Linnavara peale sõlmitud üürilepingutest torkab silma aga muudki huvitavat.

Üldjuhul saavad üksnes linna oma allasutused tegutseda linna ruumides tasuta (nagu Tallinna Keskraamatukogu harud või linnaosade sotsiaalkeskused, aga ka koolid, lasteaiad ja muuseumid).

Ent on ka erandeid. Näiteks on Põhja-Tallinna linnaosa andnud linnavolikogu otsusega oma Alasi 3 hoone juba 2001. aastal 36 aastaks tasuta ja ilma investeerimiskohustuseta üürile nelipühikogudusele Immanuel.

Tasuta saavad linnalt kirikuid üürida ka mitmed teised kogudused, nagu Toompea lossi vastas tegutsev Vene õigeusu kirik, Paadi ja Ahtri tänava nurgal tegutsev apostlik-õigeusu kirik või Kibuvitsa tänava palvemajas tegutsev vanausuliste kogudus. Ent see pole reegel, sest samal ajal aga peab krišnaiitlik kogudus oma Luise 11a hoone kasutamise eest maksma linnale üüri 1,97 eurot/m².

Tasuta üürile antud ruum on ka Põhja-Tallinnas asuv Tööstuse 1 galerii, mille üürnik on Tallinna kunstigümnaasium. Näituseruum kannab nime "MÄSU", mis tuleneb otseselt gümnaasiumi eelmise direktori Märt Sultsi nimest (praegu on gümnaasiumi direktor tema tütar Mari-Liis Sults). Viimati korraldas kool seal Nikolai ja Svjatoslav Roerichi reprode näituse möödunud aasta novembris.

Ka kooli pidav SA Püha Miikaeli Kolleegium saab ruume vanalinnas Uuel tänaval tasuta kasutada. EELK Toompea Kaarli koguduse lasteaed peab aga linnale Koidu 12 ruumide eest üüri maksma (1,4 eurot/m²).

Tasuta saab ruume rentida ka Tallinna rahvaülikool (Estonia pst 5), mille korraldatud esoteerikakoolitustest on ERR-iski juttu olnud.

Kui teistel linnaosadel on palju tasulisi üürilepinguid, siis Mustamäe linnaosa torkab silma oma ruumide tasuta rendile andjana. Nii tegutsevad linnale kuulutavates ruumides tähtajatult ja ilma üüri maksmata nii autotöökoda kui ka vehklemisklubi. Üksnes perearstikeskuselt küsib linnaosa ka üüri.

Mustamäe linnaosavanem Lauri Laats selgitas, et tegemist on siiski koroonakriisist tulenevate ajutiste meetmetega, millega võimaldati aprillist kuni juuni lõpuni nii autotöökojale kui ka vehklemisklubile tasuta ruumide kasutamist. Muidu aga maksab vehklemisklubi üüri 57 senti/m² ja remonditöökoda 2,72 eurot/m².

Linnal on küll palju üürilepinguid, kus sotsiaal- või haridusteenuseid osutavad MTÜ-d on saanud linnalt ruume pea olematu tasu eest (ühe euro ringis m² eest on näiteid üksjagu) rendile, ent tasuta rendile andmine on pretsedendiks.

Samal ajal peab näiteks erivajadustega laste ja noorte tugiühing tasuma linnale üüri 1 euro/m² ja Eesti pimedate liit peab oma bürooruumide eest Pronksi 6 tasuma lausa 4,29 eurot/m². Ka Tallinna naiste kriisikodu peab kesklinnas asuvate nõustamiskeskuse ruumide eest tasuma üüri 2,38 eurot/m², samal ajal kui kõrvalmajas ruume rentiv Taiji selts maksab vaid 1,41 eurot/m² oma tähtajatu lepingu eest. Tõsi, Põhja-Tallinnas asuv naiste varjupaik saab oma ruume tasuta kasutada.

Vabakogudusi, kes pea olematu rendihinnaga linnalt ruume üürivad, on veelgi. Näiteks endises lasteaiahoones Karjamaa 18 on üks rentnikke MTÜ Tallinna Kristlik Kogudus Jumala Põlvkond, kes maksab ruutmeetri eest 1,32 eurot kuus, mis teeb kokku 214 eurot kuus.

Kui üldiselt maksavad toitlustusega tegelevad äriühingud linnale pigem kahekohalisi üürisummasid ruutmeetrilt, siis ka siin on erandeid. Näiteks restoran Gloria, mis tegutseb linnamüüri sees asuvas hoones Müürivahe tänaval, maksab ruutmeetri eest vaid 1,93 eurot/m2. Viimane üürileping legendaarse restoraniga on linnavolikogu otsusega sõlmitud 2011. aastal, leping kehtib 30 aastat ehk 2041. aastani.

Välja kolimast keeldujad

Linnal on ka mitmeid rentnikke, kelle lepingud on lõppenud, ent kes keelduvad rendipinnalt välja kolimast ja kasutavad linna ruume edasi.

Lisaks tudengimaja neljale rentnikule, kellest oli juttu ülalpool, on selliseid üürnikke mujalgi. Näiteks lõppes 2018. aasta jaanuaris rendileping MTÜ-ga Eesti meestelaulu selts, kes kasutab Tõnismägi 8a ruume edasi. Linn plaanib esitada kahjuhüvitise nõude.

Aia 13/ Uus 16 ruume on jäänud edasi kasutama hostelit pidav MTÜ Riidepuu, kelle rendileping lõppes tegelikult 2018. aasta novembris. Linnal on hosteli vastu juba ka kohtuotsus olemas, käimas on täitemenetlus.

Bürooruumidest vanalinnas Pikk 44 keeldub aga lahkumast OÜ Dreamhome Design. Linn andis ruumid üürile 2022. aasta juulini, ent ütles lepingu erakorraliselt tänavu aprillis üles. Ettevõte pole välja kolinud ja neid ootab ees kahjuhüvitise nõue.

Sama lugu on ka MTÜ-ga Meistrite Koda, kelle lepingu linn Videviku 31 aadressil ennetähtaegselt üles ütles.

Lisaks käivad vaidlused mõnede garaažide ja soojakute üle, mida üürnikud keelduvad linnale vabastamast.

Abilinnapea: residentse vähendada pole plaanis

Tallinna abilinnapea Eha Võrk kommenteeris ERR-ile, et paljud pikaajalised rendilepingud (nagu näiteks restoraniga Gloria) on sõlmitud juba 1990. aastatel ja need lepingud on tolle ajastu nägu.

"90ndatel, kui olukord, kus raha oli väga vähe, oli linnas palju kehvas seisus maju. Tookrd said välja mõeldud taastuslepingud, neist said sellisel kombel väga pikad rendilepingud. Täna vaatab noor inimene, et oi, kui ebaõiglane, aga tol ajal oli see ainus viis, kuidas päästa neid maju lagunemisest," põhjendab Võrk soodsaid ja pikaajalisi lepinguid. "Iga otsus on tehtud oma ajas ja takkajärele pole õige öelda, kas see oli vale või õige."

Ta ütleb, et väga pikaajalisi rendilepinguid linn enam üldjuhul ei sõlmi.

"Kui sõlmime, siis seetõttu, kui on suured investeeringud vajalikud olnud. Siis juba oleme teinud kas kontsessioonilepingu või kehtestanud hoonestusõiguse," selgitab Võrk.

Nii on antud pikaajalisele rendile näiteks ajaloolise Raeapteegiga hoone või Saiakangi hoone, mõlemad Raekoja platsi ääres.

Võrk kinnitab, et linnale kuuluvate residentside arvu pole plaanis vähendada.

"Kakumäe kandis oli ka Tallinnal kunagi residents, see müüdi maha. Siis arutati, kas on vaja residentse sel määral nagu täna, aga ikka on jõutud selleni, et need on väärikad hooned, las nad olla linna omandis," põhjendab Võrk.

Võrk räägib, et Poska maja oli enne selle kordategemist väga halvas seisus, pehkinud ja vammi täis. Nüüd aga on tegemist uhke ja kena hoonega, mida linn saab väärika esindushoonena kasutada. Kuigi Võrk on väga uhke selle üle, et Poska pärand sai sellega päästetud, pole linnarahvale avatud muuseumi plaanis sellest siiski teha.

"Ei ole arutanud, et teha sinna püsimuuseum – kas linnal peab olema neid muuseume nii palju?" küsib Võrk vastu.

Ta ütleb, et linna residentside väljaüürimine pigem ei kata nende kulusid.

"Väljaüürimine on kõrvalaharu. Eesmärk pole residentse tulu teenimiseks välja üürida, vaid korraldada oma ruumides koolitusi ja vastuvõtte. See on kindlasti ka õige. Kui ka käia Helsingil külas või minna Riiga, on ühel korralikul pealinnal ikka kohad, kus oma külalisi vastu võtta," ütleb Võrk. "Kunagi kauges tulevikus, kui Tallinna Linnavalitsusel on oma uus maja, eks siis tõusetub jälle päevakorda, kui palju on linnal residentse vaja."