Nigulistes asuv Võidukaaregrupp kuulub kohtu otsusel Risti kogudusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajaloolised puuskulptuurid Risti kirikus 1928. aastast pärineval postkaardil
Ajaloolised puuskulptuurid Risti kirikus 1928. aastast pärineval postkaardil Autor/allikas: Repro

Harju maakohtu otsusega kuulub 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuuride kogu ehk Võidukaaregrupp Risti kogudusele. Kirikupõranda renoveerimise käigus päevavalgele tulnud mündiaare kuulub aga kohtu hinnangul riigil.

Maakohus tunnistas riigi vastu 2017. aastal halduskohtusse ja 2019. aastal tsiviilkohtusse pöördunud Risti koguduse omandiõigust ning märkis oma otsuses, et riik pole kuidagi tõendanud, et ta oleks ühegi tehinguga puitkujude omanikuks saanud, seega kuuluvad need kogudusele, teatas kogudus. Seni on riik keeldunud kujusid kogudusele tagastamast.

"Kohus ei pidanud õigeks riigi poolset korduvat tuginemist ENSV õigusele, mille järgi ei olnud kogudused nõukaajal üldse isikuteks, kel oleks olnud õigust vara omada," kommenteeris kogudust kohtuvaidluses esindanud advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik.

"Samuti ei lugenud maakohus pädevaks riigi vasturääkivat argumenti, nagu poleks kogudusel õigusjärglust vabariigi algusaegse kogudusega. Omandireformi käigus tagastas riik kogudusele muu hulgas nõukogude võimu poolt koguduselt õigusvastaselt võõrandatud kirikuhoone," lisas Rajamäe-Parik.

1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt Risti kirikust kunstimuuseumisse ajutisele restaureerimisele viidud Võidukaaregrupp ehk 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses hindamatud puitskulptuurid ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest asuvad praegu Niguliste kiriku Antoniuse kabelis kuulsa Bernt Notke "Surmatantsu" kõrval.

Sama hagiga taotles Risti kogudus Risti kirikust aastatel 2010-2011 toimunud kirikupõranda renoveerimise käigus leitud 1197 ajaloolise mündi omandiõigust. Kohus leidis oma otsuses, et tegu on peitvara ning kultuuriväärtusega leiuga, mis peaks kuuluma riigile.

1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist. Praegu võib neid näha Harjumaa muuseumis.

Riigil ja kogudusel on aega maakohtu otsus kuu aja jooksul edasi kaevata.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: