Julgeolekuteadlik kodanik ärkab jõudsalt enne äratuskella, sest rahutus on sees. Ta otsib teki seest nutifoni, et kontrollida, ega kaitsevägi pole saatnud droonihoiatust. Täna õhuohtu pole, aga kui on, siis tuleb uurida, mis piirkonnast jutt käib. Täpsemad juhised leiab kriis.ee.

Et öö jooksul õõvatekitavaid sündmusi ei toimunud, võib korraks unesegaseid silmi pühkida, kuid valvsust kaotada ei saa. Infonäljas kodanik avab kanali X. Kolmapäeval ilmus seal kaart, kus Balti riike kujutati koos idast saabuvate punaste nooltega. Eriti rasvased nooled maaliti Narva ja Leedu-Poola piirile.

Nüüd tahaks näha, kas nooled on uneajal kuhugi edasi liikunud või jäid idapiiri taha. Sinna, kus erukindral Martin Heremi hinnangul võivad käia ettevalmistused, "et teostada midagi sõjalikku". Kuid uued teated tulevad üha peale, kaart on kadunud ja kes öösel postituse tegi, ei ole enam meeles.

Kodanik on segaduses, aga taipab siiski, et kaardi tagaotsimise asemel võiks minna vannituppa. Teel hambaharja suunas kiikab ta köögiaknast välja, vihmasabina taustal tundub kõik isegi liiga rahulik, keegi kõnnitab trotuaaril oma lontkõrv peni. Vaenlase agent, sotsiaalmeedia abil värvatud diversant? Ehk siiski alt naaber.

Duši lahti keeranud, meenub kodanikule, et Eesti kaitsekulude eelarve on järgmisel aastal 2,2 miljardit eurot. Ta seab sõrmed püstoliasendisse ja imiteerib K9 Kõu liikursuurtüki lasku: "Mürts!" Vannitoa märg keskkond kaitseväe tuletoetusvõimet ei sega.

Ja siis on veel HIMARS. Kodanik ei tea täpselt, mis häält see teeb, aga ta mõtleb, et sihtmärgi suunas välja lennates peaks paljukõneldud relv kõlama umbes nagu "Viuuu!" Täna polegi veel tulnud sõnumeid, et ammu Ameerikast tellitud moon jõuab Eestisse kindlasti juba varsti.

Uudisteportaalis on ilmunud värske usutlus riigikaitse eksperdiga. Olukord on pinev, stsenaariumid detailsed ja ohud hübriid. Aga päris sõda ikkagi pole ja pärast lugemist jääb kõhutunne, et midagi uut teada ei saanud. Sestap on vaja läbi töötada kogu materjal.

Alustame Rainer Saksa igahommikusest postitusest. Julgeolekuhuviline avab Facebooki, et näha originaalteksti, ehkki Raineri tööd trükivad ümber ka mitmed muud veebid. Rainer udu ei aja, vaid räägib, mida teab ja kuidas Ukrainas asjad on. Hämmastav, kuidas ta viiendat aastat jaksab.

Siis võtab kodanik lahti Ekspressi viimase sõjapäeviku. ERR-i uudiste Ukraina blogisse lisandub pidevalt teateid alates varahommikust. Varustatud aktuaalse julgeolekualase teabega, söandab kodanik sõjateemad mõneks ajaks peas välja lülitada ja tegeleda tänase tööpäevaga.

Õhtul algab kõik otsast peale. X kanalis on uued nooltega kaardid. Vladimir Putin olevat öelnud midagi Eesti kohta, aga mida täpselt ja mis kontekstis? Ja mida see tegelikult tähendab? Kas nad kindlustavad seal jälle Narva jõe kallast? Ülimalt kahtlane on see kõik.

Hullem ärevus on taaskord sisse pugenud. Kus tabletikarp on?

Lõpuks meenub kodanikule Robert Sheckley klassikaline ulme-õudusjutt "Tont nr 5", mida ta luges lapsepõlves kogumikust "Lilled Algernonile": "Pole paremat kaitset kui üle pea tõmmatud tekk."

Peaks aitama nii Möriseja, Lillatriibulise Õgardi kui sotsiaalmeediast igapäevaselt kosena paiskuvate hirmulugude vastu.

Oma rahutus unes näeb julgeolekuhuviline kodanik, kuidas nad ehitavad koos Puhhi ja Notsuga Saja Aakri Kaitseliini. Puhh tarib magamistoa ukse ette kolm tühja meepurki, aga Notsu võtab suure puulusika ja peab ukse kõrval valvet.