Kiik: rahandusministri korraldus on poliitiline aktsioon
Rahandusministri korraldusel peatas riik päevapealt kolme võrdse kohtlemise eest seisva projekti rahastamise. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et rahandusministri korraldus polnud õiguspärane. Tema hinnangul oli tegemist koalitsioonipartneri poliitilise aktsiooniga.
Sotsiaalministeeriumi strateegilistele partneritele makstakse toetust kord kvartalis. Läinud reedel pidid nad saama oma kolmanda osamakse, kuid enne seda jõudis Riigi Tugiteenuste Keskusesse nõudlik kiri. Rahandusministrit asendav Raul Siem (EKRE) teatas, et kolmele sotsiaalministeeriumi partnerile ei tohi enam raha saata.
Strateegilisi partnereid toetatakse hasartmängumaksust ning Siem viitas riigikontrolli läinudaastasele märgukirjale ja täheldas, et seda raha tohib kasutada ainult väga kindlatel eesmärkidel. Võrdsuspoliitika arendamine Siemi teatel nende eesmärkide hulka ei kuulu. Riigi tugiteenuste keskuse talituse juhataja Marek Atonen tõdes, et pärast ministri korraldust polnud keskusel enam valikut.
"Lahenduseks on see, et sotsiaalministeerium määrab teise allika ja tegelikult on hommepäev võimalik need maksed ära teha," ütles Atonen ERR-ile.
Samas tõdes Atonen, et mingit kokkulepet veel sõlmitud pole. Niisiis pandi Eesti Naisteühenduse Ümarlaud, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja Eesti Inimõiguste Keskus sisuliselt ootele. Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) usub, et rahandusministri korraldusega rikuti partnerite õigustatud ootust.
"Meie hinnangul see konkreetne otsus poole eelarveaasta keskel juba sõlmitud lepingute puhul väljamaksed peatada ei ole õiguspärane, see ei ole riigile väärikas käitumine, kindlasti seda me ei saa aktsepteerida," ütles Kiik.
Ta lisas, et kui koalitsioonipartneri hinnangul tuleks ühenduste toetamiseks leida raha sotsiaalministeeriumi eelarvest, siis esmalt peab selle raha ministeeriumile andma.
"On ta siis valitsuse reservist, on ta siis järgmise aasta riigieelarvega. Aga mitte niimoodi, et rikkudes õigustatud ootuse printsiipi, rikkudes väärika riigijuhtimise põhimõtteid, lihtsalt ühepoolselt teatatakse meelevaldsest otsusest, millel ei ole juriidiliselt mingit põhjendust."
Tanel Kiik ütles, et järgmise sammuna hakkab sotsiaalministeerium rahandusministeeriumile kirjalikku vastust koostama.
"Minu jaoks on see väga kummaline lähenemine, et kirja teel, ühepoolselt ilma igasuguse viisaka etteteatamiseta, minuga kohtumata ega isegi kasvõi telefonikõneta on rahandusminister sellised selgelt poliitilised aktsioonid käivitanud, kus ei ole juriidikaga midagi pistmist."
Aga mis saab siis, kui rahandusminister oma seisukohta ei muuda ning sotsiaalministeeriumile ka lisaraha ei anta?
"Veelkord, neil organisatsioonidel on õigustatud ootus see rahastus saada. Ma ei ole veel kohanud juristi, kes väidaks vastupidist. Tegemist on riigi vaates ebaväärika käitumisega ja tegemist on olukorraga, kus tekib mitmel organisatsioonil õigus minna riigi vastu kohtusse. Ma arvan, et seda olukorda oleks meil kõigil mõistlik vältida."
ERR palus Kiigelt ka hinnangut, miks tema koalitsioonipartner niisuguse otsuse tegi.
"Ma küsin retooriliselt vastu, et kui riigikontroll oleks juhtinud tähelepanu, et vastava valdkonna rahastust tuleb kahekordistada, kas siis oleks rahandusminister saatnud mulle kirja, kus ta seda taotleb. Ma julgen selles kahelda," sõnas Kiik.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi