Juuni alguses leiti Sillamäel Kesktänava rekonstrueerimise käigus inimsäilmed. Leitud matuste suure arvu põhjal võib luuarheoloog Martin Malve sõnul öelda, et piirkonnas oli tõenäoliselt külakalmistu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Malve sõnul pärinevad kõige vanemad leiud 16. sajandi lõpust pärast Liivimaa sõda ning kõige uuemad on Põhjasõja-aegsed.

"Mis nüüd tööde algusest erineb, on see, et matused on mitmes kihis. Kui me alustasime, siis oli kalmistu ääreala, surnud olid ühes kihis hästi hõredalt. Nüüd oleme jõudnud kalmistu tuumikalale, kus on maetud kolmes-neljas kihis, kogu aeg on üle maetud," rääkis Malve.

Liivasest pinnasest saadud leiud annavad uut infot varauusaja inimeste kohta.

"Sel kalmistul on teaduslikult tohutu väärtus see, et on säilinud juukseid, orgaanikat, nahka ja tekstiili. Rõivatükid on need, mida me tavaliselt ei leia. On olnud mitu skeletti, mis on kaetud villase tekstiiliga, oleme leidnud püksirihmasid. Huvitav leid oli ka see, et ühel mehel olid säilinud habe ja vuntsid," sõnas Malve.

1957. aastal linna staatuse saanud Sillamäe kesklinnast matmiskoha avastamine on Malve sõnul üks näide sellest, kuidas omal ajal ehitati maju ja kommunikatsioonitorustikke nii, et välja tulnud luustikele erilist tähelepanu ei pööratud. 

"Ka siin kõrvaloleva kultuurimaja ehitamisel tuli luid välja, siin on pandud gaasitorusid ja keskküttetorusid ehk kogu aeg on luid välja tulnud ja tegelikult on kohalikud seda kogu aeg teadnud. Ka varasemate välitööde kogemuste põhjal võib öelda, et tihti ongi nii, et kohalikud teavad, kuid projekteerijad, linnavalitsus, arheoloogid-ajaloolased ei tea," ütles Malve.

Sillamäe leiud viiakse põhjalikuks uurimiseks Tartu ülikooli.