Autode keskmist kiirust mõõtvate kaamerate projekt ootab paremaid aegu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kiiruskaamera
Kiiruskaamera Autor/allikas: Maanteeamet

Mõnes Eesti lähiriigis on katsetatud lisaks sõiduki hetkekiirust mõõtvatele kaameratele ka keskmise kiiruse kaameraid, mis mõõdavad sõiduki keskmist kiirust kahe kaamera vahel. Taoliste kaamerate kasutusele võtmist on kaalutud ka Eestis, kuid lähima kolme aasta jooksul neid Eesti teedele ei tule. Põhjuseks nii raha kui ka andmekaitselised piirangud.

Maanteameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi tõdes, et keskmise kiiruse kaamerate kasutuselevõtt aitaks Eesti teedel keskmisi kiirusi vähendada ja seeläbi ka liiklusohutust suurendada.

Lengi rääkis ERR-ile, et maanteeameti hallata ja eest vedada on liiklusohutusprogramm, mille tegevuskava vaadati üle 2019 jaanuaris. Toona tutvustati võimalikke tegevusi, mida võiks teha liiklusohutuse suurendamiseks.

"Tegevuste raames pakkusime välja ka keskmise kiiruse mõõtmist, küll aga see ei leidnud liikluskomisjoni toetust ja seetõttu praegu me liiklusohutusprogrammi rakendusplaani aastateks 2020-2023 seda ka ei lisanud," sõnas Lengi.

Lengi ütles, et liikluskomisjon lükkas ettepaneku tagasi kahel põhjusel. Esiteks andmekaitseline pool. Keskmise kiiruse mõõtmiseks tuleks üles pildistada kõik kaameratest möödujad. Kuna alles tagantjärele selgub, kes kiirust ületas ja kes mitte, saaksid pildile ka need, kes tegelikult seadust rikkunud ei ole. See omakorda tähendaks Lengi sõnul aga privaatsuse riivet, mille vältimiseks tuleks teha seadusandlikke muudatusi.

Ka Andmekaitse Inspektsiooni õigusdirektor Raavo Palu ütles, et valimatult kõikide kaamera järelvalve alla panemine on liigne. Isegi kui eesmärgiks on liiklusrikkujate tabamine, on praegu vastamata küsimus, kas sellisel eesmärgil on riive õigustatud.

Teise põhjusena, miks liikluskomisjon keskmise kiiruse kaamerate rakendamist praegu veel ei toetanud, on raha. Nimelt läheks süsteemi käivitamine hinnanguliselt maksma miljon eurot ja ühe kaamera hooldus maksaks ca 6000 eurot aastas.

"Kui me siis võrdleme seda mõjuga, mis me oleme hinnanud, mis me saavutaksime, siis circa 100 kilomeetri katmisega saavutaksime kolme aasta jooksul ligikaudselt kahe inimelu kokkuhoiu. Kui asi panna perspektiivi ja vaadata tulu-kulu suhet, siis see on üsna selline piiripealne," ütles Lengi.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: