Kliimaministeeriumi tellitud analüüs näitas, et uuendatud trassi puhul jääb peatuste 200 meetri teenindusraadiusesse ligikaudu 45 protsenti vähem ja 400 meetri teenindusraadiusesse ligikaudu 30 protsenti elanikke vähem kui varasema Puhangu tänava trassi puhul. Sellegipoolest otsustas ministeerium linna soovile vastu tulla ja lubada projekteerimisega edasi minna.

"Uuring ütles, et trammitee on parem kui see, kui trammiteed ei ole, ehk pooldab trammitee rajamist, kuid uuring ütles ka, et vana trass oli selgelt parem kui uus. Kuna esimene järeldus oli aga, et parem on trammitee rajada, siis on meie otsus praegu, et Tallinn võiks asjadega minna edasi nii kiiresti kui võimalik," lausus minister Kuldar Leis (Eesti 200).

Riik ei saa Leisi sõnul linna eest marsruuti valida, vaid saab hinnata üksnes projekti teostatavust.

"Kahjuks või õnneks ei saa riik öelda Tallinnale, et tehke trammitee täpselt sinna, kuhu riik ütleb, vaid see on ikkagi linna enda otsustada. Seetõttu saame valida ainult selle vahel, kas mõte on piisavalt hea ja teostatav või mitte. Kui uus Tallinna linnavalitsus ütleb väga selgelt, et uus trass on parem, siis riik nõustub sellega ja teeme ära," lausus Leis.

Suurimaks riskiks Tallinna bürokraatia

Toetuse säilimiseks peab Tallinn vastama 14. oktoobriks üheksale küsimusele, mis puudutavad ühenduste loomist Puhangu ja Ehte tänavaga, jalakäijate prioriteetsust ning trammiliini sidumist muude liikumisviisidega Kolde puiestee lõpp-peatuses. Peamise riskina ei näe ministeerium aga sisulisi vastuseid, vaid linna suutlikkust püsida Euroopa vahendite kasutamise lõpptähtajas ehk 2029. aasta lõpus.

"Kui Tallinn tõeliselt tahab, saavad need küsimused ka korralikult vastused. Pigem näen siin täna suurimat riski selles, et Tallinna linn on olnud nii arendajate kui ka ehitajate jaoks igasuguste planeeringute, ehituslubade ja kõige uue loomisega Eestis kui mitte kõige aeglasem, siis üks aeglasemaid. See tähendab ka trammitee loomise suurimat riski ehk küsimust, kas 2029. aasta lõpuks on trammitee valmis või ei ole. Siin on nüüd Tallinna linnal võimalik harukordselt hästi näidata, kas nende bürokraatia on seoses planeeringute ja kõige sinna juurde kuuluvaga vähenenud või mitte, sest see on väga nende enda huvides," rõhutas Leis.

Raha kasutamata ei jää

Kui Tallinn ei suuda sügiseks seatud tingimusi täita või otsustab lisatööde tõttu projektist loobuda, suunatakse vahendid teistesse säästva liikuvuse projektidesse. Leis kinnitas, et riigil on tegevusplaan olemas.

"Alternatiivseid projekte on küll ja seepärast me sellise kiire graafiku panimegi, et nad vastaksid 14. oktoobriks. Seejärel vaatame omakorda asja hindamiskomisjoniga üle ja hiljemalt novembri alguses anname Tallinnale vastuse, kas uus trass vastab tingimustele või mitte," sõnas Leis.

Negatiivse stsenaariumi korral suunatakse trammirahad oktoobri lõpus laekuvate taotluste alusel Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel kergliiklusteedesse ning jalakäijate tunnelitesse.