Üle veerandi juunis töötasu hüvitise saanutest töötas töötlevas tööstuses. Järgnes ligi 17 protsendiga majutuse ja toitlustuse valdkonnas töötajad ning 13 protsendiga haldus- ja abitegebuses hõivatud inimesed. Enim maksti toetuseid Tallink Grupi ettevõtetes töötanutele – üle 2,5 miljoni euro. Sellele järgnesid Norma töötajad 700 000 euroga ja Rahvusooper Estonia töötajad 400 000 euroga.

Töötasu hüvitise avalduste esitamine lõppes juuli lõpuga. Kokku hüvitas töötukassa märtsi, aprilli, mai ja juuni eest töötasu 17 560 asutuse 137 677 töötajale.

Kui töötukassa oli arvestanud, et hüvitamisele kulub 300 miljonit eurot, siis tegelikult maksti välja 256,5 miljonit.

"Hüvitise vajadus kindlasti on rahuldatud ja ta kindlasti aitas väga paljusid ettevõtteid. Valdkonniti olid loomulikult majutus-toitlustus, kus ettevõtted kõige rohkem pihta said ja samuti ka töötlev tööstus," kommenteeris töötukassa töötutoetuse juht Kristiina Kuusmaa-Lepisto.

Keskmine aeg avalduse esitamisest kuni hüvitise määramiseni oli pisut üle kahe päeva ning keskmine aeg avalduse esitamisest kuni hüvitise väljamaksmiseni oli neli päeva.

Kõige rohkem maksti töötasu hüvitisi nelja kuu jooksul Tallink Grupi ettevõtetes töötanutele – vähemalt ligi 10 miljonit eurot. Sellele järgnesid Norma töötajad 2,5 miljoni euro ja Eesti Energia Enefit Kaevandused 1,8 miljoni euroga.

Turismisektor kiratseb endiselt

Kriisi ajal suurenes töötus kõige enam Tallinnas ja Harjumaal, eelmise aasta sama ajaga võrreldes lausa 88,8 protsenti. Töötuid tuli kõige rohkem juurde kaubanduses, toitlustuses ja majutuses. See näitab, et Tallinna turismiäri on praegu väga raskes seisus.

"Nõudlust on oluliselt vähem, täna pigem on see sisetarbija, kes reisib ja tarbib hotelli-restorani teenust ja sellest tulenevalt päris mitmed asutused on uksed sulgenud. See omakorda on tähandanud, et inimesi on koondatud, on vähendatud töökohti ja see omakorda tähendab ka seda, et tõenäoliselt päris mitmed nendest asutustest enam sügisel uksi ei ava," kommenteeris hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Maarika Liivamägi.

Töötukassa meede aitas pajudel turismisektoris siiski ellu jääda.

"Kindlasti on meie sektor huvitatud, et analoogsed toetused, mis puudutavad justnimelt töötajaid, jätkuks. Sest et taaskord, isegi kui äri läheb kokku ja sektori osakaal meie SKP-s väheneb, siis selleks, et seda osa, mis jääb, üleval hoida, on meil vaja ju inimesi," lisas Liivamägi.

Erialaliit on toetuse soovist rääkinud paljude võimukandjatega, kuid esialgu vastuseid pole. Registeeritud töötuid on praegu 51 000, mida on siiski kaks korda vähhem prognoositud 100 000 töötust. Kuid sügisel töötute arv eeldatavalt suureneb.

"Seda on keeruline öelda, mis ta nüüd sügisel toob, kuivõrd töötasu hüvitist väga paljud ettevõtted said ja see pani neile peale ka koondamiskeelu, mis lõppeb septembris, nii et konkreetsed numbrid tulevad meile alles septembris," selgitas töötukassa töötutoetuse juht Kristiina Kuusmaa-Lepisto.

Osa raha tuli tagasi maksta

Hüvitise esimese perioodi, ehk märts kuni mai, järelkontrollide käigus on seni tehtud tagasinõudeid kokku ligi 230 inimese osas. Tagasinõuded puudutavad 76 ettevõtet ja summas kokku 190 852 eurot.

Kõige rohkem on seni tagasinõudeid olnud koondamiste tõttu. Hüvitise saanud töötaja on koondatud ja see ei vasta töötasu hüvitise tingimustele. Töötukassa esitab tagasinõue tööandjale. Hetkel on koondamise tõttu tagasinõudeid 200 inimese osas, mis puudutavad 55 ettevõtet, tagasinõuete suurus on kokku 170 489 eurot.

Töötasu hüvitise järelkontrollid kestavad selle aasta lõpuni.