Taas pead tõstev COVID-19 pandeemia teeb kultuuri- ja spordikorraldajad murelikuks. Kevadine kogemus, mil korraga lakkasid üleöö toimimast paljude sektorite väärtusahelad, on veel väga värske. Ja ega taastumine polegi endiselt kehtivate piirangute tingimustes olnud täielik.

Kultuuriministeeriumi kriisipaketi suurus kultuuri- ja spordiasutuste töö jätkamise ning sündmuste toimumise kindlustamiseks oli 25 miljonit eurot. Püüdsime lisaeelarvega tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust, püüda katta nende möödapääsmatuid kulusid. Meil oli vaja toetada tööta jäänud vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte.

Selgitamist ja argumentide vahetamist on olnud palju selle üle, kelleni abipakett peaks kindlasti jõudma. Samal ajal pidid kultuurikorraldajad teise käega ka edasi ujuma, otsima uusi innovaatilisi lahendusi oma publikuni jõudmiseks, et nina vee peal hoida. Kogu tulevikku ei saa ju ainult riigieelarvest kinni maksta.

Praegusel digikultuuriaastal on need võimalused publiku poolt muidugi suure tänuga vastu võetud. Tekkis uusi innovaatilisi töövõtteid ja terveid uusi keskkondi internetis.

Algusest peale oli kultuuriministeeriumile selge, et kriisiabi jagamise kriteerium ei saa näiteks asutuse puhul olla üksnes selle omandivorm või haldusalluvus. Kultuuri luuakse kõikjal.

Mõne väiksema mahuga sündmuse mõju kogukonnale või piirkonna majanduselule tervikuna võib olla lausa erakordselt suur. Ometi tuli valikuid teha, sest abivajajad oli ühtaegu nii riigi asutatud kultuuriorganisatsioonid kui ka skaala teisel pool vabakutselised loovisikud – muusikud, näitlejad, kunstnikud, heliloojad, kirjanikud.

Esimeste toetuseks läks umbkaudu 20 miljonit eurot, teiste puhul viis miljonit, kusjuures valitsus suurendas loovisikutele mõeldud eelarvet mitmekordselt pärast seda, kui oli selgeks saanud kriisi tegelik ulatus.

Tänan siinkohal meie loomeliite erakordselt kiire tegutsemise ning sujuva koostöö eest loometoetuste menetlemisel ja taotluste esitajateni viimisel. Samuti kuulub tänu kultuurkapitalile, mille sihtkapitalid reageerisid kiiresti ja eraldasid ka omalt poolt tegevusstipendiume.

Kultuuriministeerium kuulutab välja lisavoorud

Kriisipaketi toetused on praeguseks välja makstud. Meetmete ettevalmistamine sellisel kujul oli Eesti riigis esmakordne. Vaatamata tihedale, vahel ka teravale mõttevahetusele eri valdkondadega ei olnud kõiki vajadusi võimalik ette näha. Eelarvepiire tajudes tuli alustada pigem konservatiivselt. Nii tekkis osas valdkondades teatud jääk, mida võis osaliselt ju eeldadagi.

See raha – ja me räägime umbkaudu 2,5 miljonist eurost – ei lähe kultuuri- ja spordivaldkonnale kaduma. Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda.

Esialgsest jaotusest jäid kõrvale nii rahvusliku käsitöö tegijad kui ka kogukondliku kultuurielu hoidjad ja kogunemispaigad, meie rahvamajad. Tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele, kus ärajäänud sündmuste tõttu on ebakindlus eriti suur.

Saame veelgi tugevamalt olla toeks meie filmindusele, milles eri sektorite kaasatus annab tööd kõige erinevamate valdkondade inimestele, rääkimata filminduse rahvusvahelisest mõõtmest. Uute voorude täpsed tingimused töötatakse välja ja anname neist taotlejatele aegsasti teada.

Lisaks 25 miljonile eurole toetas riik ajakirjanduse ja eriti maakonnalehtede kojukannet ning sporditaristu halduskulude maksmisel klubisid. Ajakirjanduse käibemaks langes nii nagu on digiraamatutelgi 20 protsendilt üheksale protsendile. Kultuuriministeerium algatab samalaadse maksualanduse kontserdipiletitelt, et aidata Eesti kontserdielu kaitsta tugevas konkurentsis Riia ja Helsingiga .

Mingi lootus peab ju olema

See on olnud omamoodi paradoksaalne kriis. Ehkki seisak oli kevadel täielik, kohati võis tunduda, et isegi lind ei lenda, on need nädalad ja kuud nii kultuuriasutustele ja -korraldajatele kui ka ministeeriumile olnud erakordsed intensiivsed.

Ebakindlus jääb mõneks ajaks veel kindlasti püsima, pikemate plaanide tegemine on ka praegu seotud teadmisega kusagil kukla taga, et kõik võib taas muutuda. Samal ajal peab tõesti ka kõiki kiitma hea ja täpse tegevuse eest eritingimustes, sest hoolimata suvel väga aktiivseks ja mitmekülgseks muutunud avatud kultuurielule ei ole neil registreeritud kontsertidel, teatrietendustel ja isegi festivalidel toimunud seni ühtegi nakatumist. Aitäh turvalise Eesti eest!

Mida senisest kriisiajast kaasa võtta? Mingi lootus peab ju olema. Ehk seda, et kriis on aidanud mõtestada, mida me teeme, miks me teeme, kellele see on vajalik. Kõigis valdkondades.

Mõistagi pani kriis proovile ka suhted riigi ning kultuuri loojate, kandjate ja hoidjate vahel, samuti kõigil omavahel. Aga me tulime toime ning oleme üksteisele tõestanud, et seisame üheskoos kogu kultuurivälja ning selle järjepidevuse eest.

Eesti kultuurielu väljub sellest kriisist vähemalt sama tugevana kui sinna satuti. Ja ehk isegi tugevamana, arvestades seda, et sel nädalal otsustas valitsus alustada järgmisel aastal rahvakultuurikollektiivide juhtide palgatoetusesüsteemi rakendamisega, mis kindlustab meie kultuuri kroonijuveeli, laulu- ja tantsupidude traditsiooni igikestvuse. Kultuuriministeerium sai valitsuselt kauaoodatud ülesande töötada välja laulu- ja tantsupeo seadus, mis annab selleks veelgi tugevama garantii.