Täppispõllumajanduses vajalike agrodroonide kasutamist piiravad praegu ka ranged ohutusnõuded. Väätsa Agro kasutab kõige lihtsamaid ja odavamaid droone juba kuus aastat põldudelt info kogumiseks. Nii aitavad droonid teha tootmisotsuseid.

"Umbrohtumus, külvivead, maaparandussüsteemide rikked, väga palju erinevat infot. Meil on Maaelu Teadmuskeskusega koostöös käsil spektrianalüüsi õppimine, kuidas taimedelt peegelduvat valgust spektri lõikude kaupa analüüsida," rääkis Väätsa Agro agronoom Madis Pruus.

See näitab, milline on taime tervis. "Täpselt," nõustus Pruus.

Maaelu Teadmuskeskuse hinnangul kasutatakse Eesti põllumajanduses droone igapäevatöös siiski veel väga vähe, kuigi nendega võiks teha umbes tosinat erinevat tööd.

"Droon võimaldab kasutada täppispõllumajanduslikke võtteid, muutnormiga töökaarte või ainult kohttöötlusi," selgitas METK-i droonitehnoloogia insener Ainar Härm.

Näiteks kui keset põldu on ohakalaik, saab tõrjuda just seda. "Me ei pea tervet põldu tõrjuma minema," lisas Härm.

"Kuna agrodroon on kerge ega talla põldu, saab kevaditi, kui põllud on pehmed, teha põlluservasid. Saab väetada ja puistata seemneid," rääkis METK-i vaneminsener Anti Konsap.

Seni on agrodroonide kasutuselevõttu aeglustanud nende lennutamisele seatud karmid piirangud, kuigi tasapisi olukord siiski paraneb.

"Alates eilsest lubab seadus taimekaitsevahendeid õhust pritsimiseks kasutada, aga vastavalt eritingimustele. On väga oluline meeles pidada, et ka see taimekaitsevahend peab olema lubatud õhust kasutamiseks. Minule teadaolevalt on see nimekiri ikka ülimalt lühike," nentis METK-i agrotehnoloogia valdkonna teadur Taavi Võsa.

Õppepäeval osalenud tõdesid, et kuigi droonidest võib saada põllumehele tõhus abimees, ei asenda nad ka tulevikus täielikult ei traktorit ega inimest.