Pärast korduvaid põgenemisi koliti septembri keskel õde-vend Maimu ja Maru vanemate juurest eraldi võrguga kaetud aedikusse. Kulus vaid paar nädalat, kui Maimu nuputas välja uue põgenemisplaani.

"Võrk, mis puuri kattis... Nad lõpuks lihtsalt surusid end selle alt läbi. Venitasid võrgu välja, mahtusid sealt läbi ja olid läinud jälle," lausus juhtiv ulukihooldaja Tiiu Ramst.

Maimu ronis seekord päris lae alla välja ja jäi sinna päevadeks istuma. Maimu ongi talitaja sõnul põgenemisplaanide autor ja suur seikleja.

"Poiss ronis järele, aga õnneks tema nii kõrgele ei läinud. Tal oli koduigatsus nii suur, et saime ta meelitada koju. Sai kohtuda emme ja issiga korraks," ütles Ramst.

Loomaaed palus esmalt appi päästjad, aga nende redel 13,5 meetri kõrgusele ei ulatanud. Looma aitasid lõpuks alla tuua kõrgeid mastitöid tegevad elektrikud. Nüüd on binturongide uueks koduks lindudele mõeldud metallpuur, mis peaks olema põgenemiskindel. Uuel kodul on aga üks probleem.

"Põhimõtteliselt kõrgust on, ronimisala on ja ta võiks sobida neile. Selles puuris on nad aga väga lähedal inimestele ja nad võib-olla ei taha nii lähedal olla. See miinus on," lausus Ramst.

Maru on uue koduga rahul, sest teda inimesed ei häiri, aga Maimu on jätkuvalt solvunud ja üritab end peita. Ilmselt väga pikaks ajaks binturongid Tallinna ei jää, sest nende vanus on juba selline, et loomaaed otsib neile uut kodu.

"Ajateljel me oleme täiesti õiges kohas. Me pidime sellega juba ajalooliselt arvestama, et kui noored saavad meil kahe-aastaseks, siis on aeg, mil nad peavad endale uue kodu leidma," sõnas loomaaia kollektsioonijuht Hendrik Kuusk.

Kuigi binturongid on ohustatud liik, on neile uue kodu leidmine keeruline, sest nad vajavad troopikamajale omaseid tingimusi ja neid paljudes kohtades pole. Balti- ja Põhjamaades ongi Tallinna loomaaed ainus, kus neid näha saab. Esialgu on loomade vastu huvi tundnud kaks Euroopa eraloomaaeda, kuid nendega on loomade vahetamine veidi keerulisem.