Minister Aab: merealade planeering on huvirühmade kokkulepe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tuulepark
Tuulepark Autor/allikas: Nuon/Creative Commons

Eesti merealade planeering on valmis ning sel nädalal toimub Tallinnas, Kuressaares ja Sakal selle avalik arutelu. Planeeringus pannakse paika, kuidas lähemate aastakümnete jooksul Eesti merealasid kasutada, nii et see keskkonnale kahju ei teeks.

Mereala planeeringud on juba olemas Hiiumaal ja Pärnumaal, aga mujal Eesti merealadel mitte.

Planeeringu põhilahenduse ja mõjude hindamise aruandega sai kevadel tutvuda veebis ning see tõi kaasa ka täpsustusi ja täiendusi.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles ERR-ile, et planeering on tegelikult huvigruppide kokkulepe merealade kasutamiseks.

"Planeering kirjeldab ju ära tegevused, mis seal merealal toimuvad: paneb paika laevade liikumise koridorid, näitab ära asukohad, kus on võimalik planeerida tuuleenergia tootmist, paigaldada elektrituulikuid. See mereala on ka läbi uuritud, et majandustegevus merekeskkonda võimalikult vähe mõjutaks. Siis on ka kõigile ettevõtjatele ja arendajatele, kes merealal tegutseda soovivad, need üldised reeglid teada," kirjeldas Aab.

Tuuleparkide ehitamine äratab ikka vaidlusi

Tuuleparkide rajajad ootavad võimalikult selget ja täpset sõnastust, et saaks oma tegevust planeerida. Ka rannikul elavatel inimestel ja looduskaitsjatel on oma huvid.

Aab ütles, et tuulikute rajamisel peab arvestama väga paljude asjaoludega ja sellest on ka merealade planeeringus lähtutud: "On ju teatud sügavused, millest sügavamale minna ei saa, sest siis muutuks ehitus mõttetuks. On ka kaitsepiirangud, kaitseväeradarid, mille tegevusvälja ei tohi takistada. Mäletame ju neid vaidlusi Ida-Virumaal. Sellel kaardil on selgelt need alad välja joonistatud, kuhu on võimalik tuulikuid ehitada. Oleme üritanud jälgida ka seda, et tuulikud ei kataks kinni vaateid, et rannikult merele vaadates ei oles see häiriv. Selleks on määratud teatud kaugus rannikust ja suuremad alad on avamerel."

Planeeringu koostamisel tuli arvestada ka näiteks veealuste mälestistega.

Aab ütles, et on rääkinud ka asjatundjatega, kes käivad sukeldumas ja merepõhja uurimas. "Suur väin, mandri ja Saaremaa vahel ning ka mandri ja Hiiumaa vahel on just see koht, kus on palju vrakke merepõhjas ja säilinud. Need ei takista majandustegevust, aga planeeringus on need asukohad kaardistatud ja välja toodud."

Avaliku arutelu tulemusena saab planeeringusse teha veel täpsustusi ja täiendusi.

Aab kavatseb Eesti mereala planeeringu valitsusele kinnitamiseks esitada märtsis.

Iga viie aasta tagant tuleb see siiski üle vaadata. "Olud ju muutuvad. Ka näiteks tuulikute tehnoloogia muutub. Ma ei usu, et lähema 10-15 aasta jooksul keegi uut planeeringut koostama hakkab, aga üle tuleb see ikkagi vaadata," ütles Aab.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: