Riivo Tuvike: lennukeelud ei taga terviseohutust
Eesti ja Läti on ainsad Euroopa Liidu riigid, mis on kehtestanud kõrge koroonariskiga riikidele täis lennukeelu. Praktikas ei suurenda see terviseohutust, vaid vastupidi vähendab kontrolli riiki saabuvate inimeste tervisliku olukorra üle, kirjutab Riivo Tuvike.
Praegu saab Tallinna Lennujaamast vabalt lennata kaheksasse sihtkohta, neljast sihtkohast saabuvate reisijate suhtes kohaldatakse eneseisolatsiooninõuet, 14 sihtkohaga on Eestil lennuühendus keelatud ning mitmed liinid ka lennufirmade poolt suletud.
Vaatamata sellele, et 30 võimalikust sihtkohast on vaid kaheksa liini kuues riigis avatud, reisivad inimesed ikkagi ka kõrge nakkuskordajaga riikidesse ja sealt tagasi, kuhu Tallinnast on lennud peatatud. Nad teevad seda läbi Vilniuse, Helsingi või Frankfurdi.
Näiteks Air Baltic suurendab oma Vilniuse baasi, et rahuldada nõudluse kasvu, mis on tekkinud teiste Balti riikide piirangutest. Peale lendamise on ka teisi reisimisvõimalusi, näiteks autoga või laevaga ja seal piirangud puuduvad sootuks. Jääb arusaamatuks, miks me kohtleme ühte transpordiliiki kuidagi teisiti ja seda eriti olukorras, kus lennutransporti kasutatakse reisimiseks oluliselt vähem kui muid transpordiliike?
Mõistan, et keeldude taga on olnud huvi kaitsta rahvatervist, mis on kindlasti oluline, kuid antud mudel ei täida seda eesmärki. Vastupidi, see annab võimaluse mööda hiilida kehtestatud eneseisolatsiooni nõuetest, kus karantiinihirmus varjatakse reisi algset sihtkohta. Politsei- ja piirivalveameti ametnikele tuuakse välja viimane peatuskoht, milleks on Vilniuse, Helsingi, Frankfurt või Berliini ja nende kohtadega on meil lubatud otseühendused olemas.
Oleks ju lihtsam ja kontrollitum kui Brüsseli otselend maanduks turvaliselt Tallinna lennujaama ja kõik reisijad läbivad PPA kontrolli ning lennu alguspunkti osas ei teki küsimusi.
Rahvatervise kaitse on oluline ja me peame enam tähelepanu pöörama eneseisolatsiooni jäämise kontrollimisele ja suuremale testimisele. Praegu on tegelikku eneseisolatsioonis viibimist väga raske süstemaatiliselt kontrollida, kuid seda oleks vaja teha rahvatervise nimel.
Eestis on juba näiteid, kus on tekkinud uusi viiruskoldeid ja need võivad olla seotud karantiininõuete rikkumisega. Ma usun, et PPA-l on olemas ressurss, mida suunata täiendavate kontrolliprotseduuride läbiviimisesse. Kõik ei saa kahjuks lubada endale 14-päevast kodusolemist ja siin peaks välja töötama jätkusuutlikku ja ka taskukohase süsteemi kuidas eneseisolatsiooni aega lühendada.
Lahendus on testimises. Tunnustan valitsust, kes eelmisel nädalal võttis vastu olulise otsuse, kus läbi testimiste on võimalik karantiiniaega lühendada.
Lennukeeldudega me haavame Eesti majandust. Koroonaeelse aja statistika näitas, et 100 000 reisijat toob riigile kaudset tulu ca 30 miljonit eurot. Juulis jõudsime ligi 76 000 reisijani, mis moodustab vaid 24 protsenti möödunud aasta juulikuu reisijate mahust. Seega oleme juba praegu lennundusest tulevaid riigi tulusid oluliselt kaotanud. Praeguse metoodika jätkudes riskime aga taas suures osas päris isolatsiooni jääda nagu see juhtus aprillis.
Mida vähemaks meil lennureisijaid jääb, seda kergem on ka lennufirmadel otsustada Tallinnast lendamine lõpetada. Lennuliinide uuesti avamine nõuab aga pikki läbirääkimisi ja stabiilset ja ettearvatavat reisijate voogu. Kindlasti ei ole see meie riigi ja majandusarengu huvides, kui Tallinnast saab lennata vaid naaberriikidesse. Halvendaksime sellega oluliselt oma riigi konkurentsiolukorda.
Lennukeeldudega me piirame Eesti ühenduvust muu maailmaga ja kahjuks ei kaitse ka rahvatervist. Lõpetame lennukeelud, vastasel juhul võib juhtuda, et kuu aja pärast saab Tallinnast lennata vaid Kärdla ja Kuressaarde.
Toimetaja: Kaupo Meiel