Kas valitsus on teile põhjendanud, miks pole ikka veel sündinud otsust anda Nordicale riigiabi, nüüd on ju Euroopa Komisjoni luba olemas?

Valitsus ei ole põhjendanud, aga otsus tuli ju ka alles eelmisel nädalal.

Juhul kui abi saate, millised on esimesed sammud?

Kogu see riigi abi on mõeldud viirusekriisis tekkinud kahjude katmiseks. Kõigepealt üritame taastada ettevõtte sellise kapitalistruktuuri , mis võimaldab edasi tegutseda. See ongi peamine põhjus, miks seda abi antakse.

Kas sellega kaetakse kahjum ärajäänud tegevustest ja täitmata jäänud lepingutest, näiteks Rootsi siseliinidel lendamisel?

Suures osas tõesti on see nii.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on põhjendanud Nordica olemasolu vajadust sellega, et hädaolukordades saab riiklik lennufirma käivitada otselennud Tallinnast. Kas te saate seda kasvõi ühe-kahe liiniga teha? Või praegu ei ole veel hädaolukord?

Olukord on väga keeruline. Paljud riigid on sisuliselt lukus. Lisaks on karantiininõuded riikidest saabumisel. Selliseid lennuühendusi pidada, nagu pool aastat tagasi, on ikka väga keeruline. Muidugi me jälgime pingsalt, mis turul toimub. Kui on selgelt näha, et mingite liinide osas nõudlus on, aga pakkumist pole, siis oleme valmis sekkuma.

Kas Rootsi siselennud on uuesti läinud täismahus käima?

Nordica siseliin pole Rootsis kordagi katkenud. Esialgne lepe nägi ette 12 lendu nädalas edasi-tagasi, siis praegu lendame kolm korda nädalas. Lennumahud on väga väikesed ja ka lennukite täituvus on vaid 20 protsenti, seega suurt kommertsedu seal saavutada pole võimalik. SAS-ile me teeme allhanget ja nende kaubamärgi all lendab neli meie tütarettevõtte lennukit Skandinaavias. Lähiajal peaks nende lennukite arv ka suurenema.

Kui suurt kahju Nordica ühes kuus praegu saab?

Me ei kommenteeri majandustulemusi jooksvalt.

Ma ei saanud vastust küsimusele, kas Nordical on üldse kavas hakata Tallinnast lendama? Kas äriplaan ja riigiabiluba näeb ette, et teil on kohustus Tallinnast lennata?

Riigiabiloas ei ole kohustust, et me kindlasti midagi tegema peaksime. Küll on seal keelud sees, mida me teha ei tohi. Aga veelkord, me jälgime turul toimuvat ja oleme valmis alustama lende. Oleme valmis ka jätkuvalt teostama päästelende, sest paljud riigid on kinni. Juhul kui liinilennud on keelatud, siis päästelennud inimeste kojutoomiseks on endiselt lubatud.

Valitsus otsustas teisipäeval, et kõrge koroonaviiruse levikuga riikidest tulijad ei pea jääma koju karantiini, kui teevad testi. Nad võivad minna tööle. See võimaldab ka ärilendajatel näiteks Stockholmi minna. Kas olete nüüd valmis selle liini avama, see on ainuke lähiriikide sõlmkoht, kuhu lennata Tallinnast otse ei saa.

Kui karantiin asendatakse testimisega, siis see lihtsustaks olukorda tõesti päris palju. Aga lennupiirangute puhul on kummaline, et kui riigist A riiki B lendamine on keelatud, siis läbi riigi C saab ikka kahe sihtpunkti vahel liikuda ilma igasuguse karantiinita. Seega lennupiirangud ei toimi, sest läbi kolmanda riigi on võimalik ikkagi kohale jõuda.

Peaminister Jüri Ratas on ka öelnud, et abi andmine Nordicale vajab põhjalikku arutelu. Kui seda raha ei tule, kas siis on pankrot?

Väga raske on edasi tegutseda, ilma abita on keeruline ellu jääda.

Taavi Aas ütles ERR-le antud intervjuus maikuus, et äriplaan näeb ette lausa 12 otselendu Tallinnast. Kas sellest plaanist on nüüd loobutud?

Äriplaan on vahepeal muutunud, sest need riigiabi tingimused, mille alguses esitasime ja mis lõpuks paberile said, need on erinevad.

Mis see tähendab? Te Tallinnast otse lennata ei tohigi?

Meil on keelatud riigiabiloaga agressiivne laienemine. Aga seda me pole kunagi plaaninudki. Selleks meil pole vahendeidki, isegi koos riigiabiga. Kunagised agressiivsed laienemiskatsed Eestis polnud väga õnnelikud (Estonian Airil - toim). Meie huvi on säilitada kogu oma grupi jätkusuutlikkus ja jõuda tagasi kriisieelsesse olukorda.

Nii et äriplaan on muutunud: otselende ei tule ja jätkate sama mudeliga, tehes allhankeid teistele lennundusettevõtetele?

Ma ei ole väitnud, et otselende ei tule, kuid ma ei kommenteeri ka täpselt äriplaani punkte, las valitsus teeb kõigepealt oma otsuse ära. Riik on seadnud meile eesmärgiks omada võimekust Tallinnast otse lennata, kui selleks on vajadus. Kui vajadus tekib, kohe lendame.

Kes selle vajaduse otsustab, riik läbi ministri korralduse või Nordica ise?

Reaalses majanduselus pole võimalik, et isegi sajaprotsendiliselt riigile kuuluvale ettevõttele annab keegi käsu, et peate hakkama sinna lendama. Riik paneb omanikuna paika oma ootused läbi ettevõtte strateegia, kuid operatiivsed otsused tehakse olukorrast lähtuvalt, nii nagu ettevõttele on kasulik.

Kauaks jätkub riigiabi rahast, kui teie eesmärk on senise ärimudeli taastamine?

Ma ei kommenteeri seda.

Ennustage palun, kas selle aastanumbri sees me näeme mõne Nordica liini avamist Tallinnast?

Ma ei tegele ennustamisega.