Teadusnõukoda: otselennud on reisimiseks ohutumad
Teadusnõukoda on seisukohal, et rahvusvaheline suhtlus peab säilima ka koroonaviiruse tingimustes ning otselennud on ohutumad kui mitmes lennujaamas veedetud aeg, sest viirus levib ikka inimeste, mitte lennukite kaudu. Seetõttu vaadatakse üle kevadine otsus, et kui nakkuse määr ületab 25 inimest 100 000 kohta, tuleb otselennud tühistada.
Viroloogiaprofessor Irja Lutsar pooldab otselendudele kehtestatud piirangute ülevaatamist.
"Teadusnõukoda soovitab: säilitame rahvusvahelise suhtlemise. Kindlasti tühja lennukiga viirus siia ei tule. See on inimeste viirus, tegeleme inimestega, kes nende lennukitega lendavad," ütles Lutsar terviseameti pressikonverentsil.
Selleks soovib ta lennujaamades või peatselt pärast lendu testimise võimalikult kiiresti kasutusele võtta, et reisilt tulnuna viirus levima ei pääseks.
"Lennujaamas testimise mõte polnud, et lühendame karantiini, vaid et saaksime varakult positiivsed kätte. Ohutum on tulla otselennuga Eestisse, kui olla nendes paljudes lennujaamades. Kevadise puhangu ajal nakatus osa inimesi lennukites ja lennujaamades," tõdes Lutsar.
Ta ütles, et otsus, millega riikidega, kus on üle 25 nakatunu 100 000 kohta, otselennud peatatakse, tehti kevadel omas ajas, kui nakkuslik olukord oli hoopis teine. Nüüd on aeg see otsus ümber vaadata, sest otselennud on ohutumad kui ümberistumistega reisimine.
"Kevadel oli situatsioon väga erinev. Praegu nakatuvad valdavalt noored, suremus on suhteliselt väike. Tookord oli see otsus õige, nüüd on ehk tark hakata neid numbreid üle vaatama ja teha uusi otsuseid. Ükski arv ega mõõdik pole kivisse raiutud," ütles Lutsar.
Seetõttu käivad mõõdiku 25 nakatunut 100 000 elaniku kohta läbirääkimised, et leida mõistlikumaid lahendusi, lisas terviseameti juhataja kt Mari-Anne Härma.
Ta ütles, et selle viirusega tuleb õppida elama ja piirangute kehtestamisel leida tuleb kesktee, kus hüljatakse mõõdikud, mis on aegunud ning seatakse uued, millega riskid on siiski piisavalt maandatud.
Härma lisas, et reisimine on siiski esimene põhjus, kuidas nakkus maailmas levib - see on globaliseerunud maailma haigus. Eestis on praegustest nakkusjuhtumitest umbes viiendik sisse toodud, mis on suhteliselt suur osakaal.
Seejuures ei tõuse esile ükski spetsiifiline riik, vaid nakkust tuuakse paljudest kõrge nakkustasemega Euroopa riikidest, nagu Luksemburg, Slovakkia, Sloveenia, Leedu, Holland.
"Ei saa kindlat piiri tõmmata, milline riik on Eestile ohtlikum, üle Euroopa tuuakse haigust kaasa," tõdes Härma.
Toimetaja: Merilin Pärli