Kuna augustikuus on koroonaviirus hakanud Eestis taas laiemalt levima, asub valitsus neljapäeval arutama, kas ja milliseid piiranguid kehtestada või karmistada.

Sotsiaalminister Tanel Kiik möönis ERR-ile, et peamised murekohad seoses viiruse levikuga tulenevad ööklubidest ja meelelahutusasutustest. Sel põhjusel on Tartus ja Ida-Virumaal juba öine alkoholimüügipiirang kehtestatud, ent seda võidakse laiendada üle kogu Eesti.

"Alkoholimüük, mis automaatselt tähendab öise iseloomuga asutuste varasemaid sulgemisi, on üks väga efektiivne meede, mis laiemat ühiskonna toimimist, majandust, tööelu, haridus- ja tervisevaldkonda mingil määral ei takista, vaid teatud määral tuleb isegi kasuks, kui me räägime siseturvalisusest, tervisevaldkonnast, aga samal ajal aitab neid lähikontakte vähendada ja vähendada selliseid olukordi, kus inimesed hommikul ei pruugi võib-olla mäletadagi, ei pruugi võib-olla teadagi, kellega nad on õhtu või öö jooksul lähikontaktis olnud ehk kellelt võib-olla nakkuse saanud ja kellele võib-olla selle edasi andnud," ütles Kiik.

Kiik andis siiski mõista, et ehkki tema on alkoholi asjus konservatiiv, kes pigem pooldab rangemaid piiranguid, siis mängib valitsuses rolli mitu asjaolu, alates liberaalsematest koalitsioonipartneritest ja lõpetades keelu mõjuga majandusele.

Kiik tõdeb, et vaadata tuleb ka mündi teist külge: "Mis on ettevõtluse toetusmeetmed, sest selles valdkonnas tegutseb arvestatav osa ettevõtjaid, töötab inimesi. Oluline on jälgida, et valitsuse piirangute tulemusel ei tekiks olukorda, kus osa ettevõtteid läheb pankrotti, asub töötajaid koondama, palku vähendama."

Kiik tõdes, et olukord pole veel nii kriitiline, et oleks vaja kohe riigiüleseid piiranguid rakendada, aga see on tema hinnangul mõttekoht olukorras, kus nakatumine on taas tõusma hakanud, mille jätkumisel võivad Eestil tekkida reisipiirangud ja tõrked laevaühenduses Soomega, kus piirangud on teistest EL-i riikidest märksa rangemad.

Eestis on praegu nakatumise suhtarv 8,9 inimest 100 000 elaniku kohta. Soome on seadnud reisipiirangud alates kaheksast nakatunust 100 000 elaniku kohta, ent pigistab Eesti puhul silma kinni kuni kümne nakatunu kohta 100 000 kohta, millest kõrgem näitaja võib aga juba peagi olla Eesti uus reaalsus.

"Eesti-Soome vaheline tööränne peab kindlasti säilima. Liikumispiirangud puudutaks eeskätt turismi," ütles Kiik.

Soome eesmärk on hoida nakatumiste tase jätkuvalt madal, mistõttu hoiab riik piiranguid rangena. Samas on ka Soome jaoks nii tööränne kui ka turism olulised.

Kiige sõnul on Soome valmistamas ette nn foorisüsteemi, mis paneb paika, kust läheb nakatumiste sihttase, millest alates on keelatud turism ja millise taseme juures peatub ka tööränne Eestiga.

See saab aluseks ka Eesti võimaliku uue sihttaseme määramisel. Praegu on Eesti kehtestanud lennupiirangu riikidele, kus nakatumise tase on üle 25 inimese 100 000 elaniku kohta, ent see võib olla Soomest liiga palju erinev, mis võib ka Eestis nakatumise taseme Soome seisukohast liiga kõrgeks viia, mis hakkab juba mõjutama Eesti-Soome majandussuhteid.

Soome kaalub karantiininõude vahetamist testimise vastu

ERR uuris Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumist, miks on Soome kehtestanud karantiinita riiki sisenemise piiriks vaid kaheksa nakatunut 100 000 kohta, kui EL-is keskmiselt on see 16.

"Soome on teinud sellekohase otsuse suve alguses. Põhjuseks on olnud Soome madal viirusetase ja soov hoida piiriülest nakkusriski kontrolli all. Piirmäära on otsustanud valitsus," vastas ministeeriumi osakonnajuhataja Tuija Kumpulainen.

EL-i riikidele on Soome kohaldanud siiski nn ujuvat piirmäära, mis jääb vahemikku 8-10 nakatunut 100 000 elaniku kohta, millesse ka Eesti oma praeguse 8,9 näitajaga seni mahub. Piriikontroll, nii nagu Soome Norraga kehtestas, algab hetkest, mil nakatumise tase ületab kümmet, ent Kumpulainen möönis, et valitsus võib soovi korral seda piirmäära nihutada.

Soomel on ka range kahenädalane karantiininõue. Kumpulainen põhjendab seda vajalikuks hinnatud ajaga koroonaviiruse nakatumise seisukohast. Karantiininõude asendamist koroonaproovi andmisega, nagu plaanib Eesti, arutatakse, ent otsust selle kohta veel pole, kinnitas Kumpulainen.

Isikuandmete kaitse vs. lauskontroll

Teine küsimus, mida valitsus arutab, puudutab isikuandmete kogumist kultuuri- ja meelelahutusasutustes. Ühelt poolt aitab enda andmete kirjapanek restorani või kinno sisenemisel jälgida nakkuse levikut ja kiiresti lähikontaktseid tuvastada, teisalt aga tuleb nõu pidada juristidega, et ei tekiks olukorda, kus isikuandmed liiguvad edasi asutustele, kelleni need jõuda ei tohiks. Kiik pakkus välja hea tava kokkuleppe tegemise, mis vastavalt juristide näpunäidetele paika pandaks. Muuhulgas vajab selgeks rääkimist, kas andmete kogumine saab olla kohustuslik või peab jääma vabatahtlikuks ning kellele ja mis hetkel neid andmeid edastada tohib, et välistada andmete kuritarvitamine.

Samuti vajab kokkulepet, kellele ja millistel tingimustel - kas kõigile, tasuta või raha eest - piiril koroonaproovi teha. Valitsus paneb paika, kas tasuta testid tehakse üksnes töölähetusest tulijatele ja kriitiliste valdkondade esindajatele ning kas ülejäänutele võimaldada näiteks soovi korral tasulist testimist või kohaldada tasuta testimine kõigile soovijatele, ent panna paika prioriteetsus, kellele seda esmajärjekorras kohaldatakse.

Välisriigist tulles jääb eneseisolatsiooninõude korral inimesele luba liikuda värskes õhus, käia poes ja tööl, ent kooliskäimine on haridusvaldkonna soovil keelatud, mistõttu peaksid õpilased jääma kaheks nädalaks koduõppele, osaledes tundides videoülekannete kaudu, ütles Kiik. Ka kultuuri- ja meelelahutusasutuste külastamine on eneseisolatsiooni perioodil keelatud, sest see pole eluks hädavajalik, toonitas minister.