Endise Lehtse turbakaevanduse alal asub Rabasaare küla - üks huvitavamaid 20. sajandi arhitektuurikooslusi, mis rajati 1930. aastatel. Hiljuti kolis sealt välja viimane elanik. Riik ostis temalt kinnistu.

Külas oli kunagi tööstus, lasteaed, pesumaja, klubi. Sinna ehitati eelmisel iseseisvusajal raudteeliin. Nüüd rajatakse paviljoni matkajatele. Külast hakkab läbi viima matkarada. Matkata saab, kui ei toimu laskmisi – küla asub keskpolügooni ohualal.

Eelmisel aastal ostis riik kõigi ohualade maaomanikelt üle 40 kinnistu. Tänavu osteti 20, mõningate vahetustehingutega lükkub töö järgmisse aastasse. Kokku ulatub summa 10 miljoni euroni. See protsess on lõpusirgel. Kohalikud mõlgutavad – millal algab järgmine?

Tapa vallavolikogu liige Alar Teras ütles, et riigilt oodatakse piirkonna tuleviku kohta vastuseid. "Me ootaks selgeid signaale, et mis plaanid siis on – kui suured saavad olema piirangud liikumisele, kas toimub veel erinevate alade laiendamisi," lausus ta.

Ohuala on laskeväljaga piirnev ala, kuhu võib juhuslikult kukkuda või põrgata väljalastud moon. Piirkonna elanikke vaevab sama küsimus nagu Ülemiste vanakest Tallinna puhul– millal saab polügoon valmis?

Kaitseinvesteeringute keskuse direktor Kusti Salm märkis, et praegu polügooni laiendamise plaane pole. "Kehtiva arengukava raames ning ka selle arengukava raames, mis on hetkel arutelude all, võime öelda, et tänase keskpolügooni piiridest meil täiendava laienemise vajadust ei ole," lausus ta.

Samas – julgeolekuolukord võib muutuda, lisas Salm. "Võib vabalt olla, et valitsus otsustab mõne uue võime soetamise kasuks, mis nõuab täiendavaid väljaõppe võimalusi. Realistlikult asjadele otsa vaadates enne 2030. aastat meil keskpolügooni laiendada vajadust ei ole," lausus ta.

Keskpolügooni ümbruse elanikud ei saa vastust, mille kunagi andis Ameerika valitsus indiaanlastele – see maa on teie, kuni rohi kasvab ja jõed voolavad.