Hanno Tomberg: erameedia kaebus näitab nende nõrkust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hanno Tomberg.
Hanno Tomberg. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Erameediaorganisatsioonide kaebus Euroopa Komisjonile on naeruväärne ja näitab eelkõige enda võimetust toota kvaliteetset meediasisu nii trüki- kui ka online-meedias, kirjutab endine ERR-i juhatuse liige Hanno Tomberg.

Veel paar aastat tagasi omasid nii Delfi, Õhtulehe kui ka Postimehe portaalid ERR-i ees suurt edumaad, mistõttu sellist küsimustki ei saanud tekkida. Nüüd pitsitab reklaamitulu ja seetõttu lastakse käiku erinevad võtted, et konkurente, sh rahvusringhäälingut nõrgendada.

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seadus on vastu võetud 2007. aastal ja seda on hiljem vaid kosmeetiliselt muudetud esmajoones isikuandmete kaitse ja järelevalveasutuste ning ministrite ametinimetuste muutustega seonduvalt.

Peamiselt on rahvusringhäälingu seaduse lahti võtmine ja selle kaasajastamine jäänud opositsioonierakondade kartuse taha, et sinna kirjutatakse sisse suuremaid poliitilise kontrolli punkte, mis vähendaksid rahvusringhäälingu sõltumatust. Lisaks on erinevad valitsuskoalitsioonid vähemalt kahel korral andnud ERR-ile lisaraha vene- ja ingliskeelse uudisteportaali avamiseks ilma suurema meediakärata. 

Millistes punktides läheb ERR-i igapäevast tegevust reguleeriv seadus vastuollu praeguse meediaolukorraga?

Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõige 3 ütleb, et ERR võib oma nõukogu loaga toota muid meediateenuseid ja levitada nendega seotud tooteid (RT I, 2007, 10, 46). See punkt täiendab sama paragrahvi esimest lõiget, kus on määratletud minimaalne raadio- ja teleprogrammide arv.

Muudele meediatoodetele (loe ka online-portaalid) on viidatud ka rahvusringhäälingu sõltumatuse osas (§ 3), samuti ERR-i eesmärke täpsustavas paragrahvis 4.

Seetõttu võib väita, et muid meediatooteid käsitlev osa pole kogemata seadusesse sisse saanud ja selle all mõeldakse uusi meediatooteid, milleks on ka uudisteportaalid. Pigem peaksid erameediaväljaannete juhid pöörduma ERR-i nõukogu varasemate koosseisude poole ja küsima, miks on antud nõusolekuid erinevate portaalide avamiseks, millest kõik on nõukogu laualt läbi käinud. Selle asemel ähvardab meediaettevõtete liit Euroopa Komisjoniga, sest üks riigiabi tõlgendus võib Soome Yleisradio portaalide tegevust piirata. 

Me ei kujuta ühtegi tänapäevast laia levikuga meediaväljaannet ette ilma internetiväljundita. Samamoodi võiksid ka Eestis tegutsevad erateatrid väita, et riigi rahastamisel olevad näitekunstiasutused ei tohi oma mängukava kodulehel avaldada, sest see rikub konkurentsi. Või lepime kokku, et ajaleht Sirp ei tohi enam arvamusartikleid avaldada, sest Müürileht juba teeb seda?

Siit edasi jõuame kiiresti taas väiteni, mida eratelekanalid on eri aegadel kasutanud – ERR ei tohiks raha kulutada meelelahutussaadetele, näidaku vaid poliitika-, haridus-, kultuuri- ja lastesaateid. Ja seda eesmärgiga marginaliseerida meediaorganisatsioon, millel on ainsana Eestis kohustus teenida avalikke ja mitte omanike huve.

Meediaettevõtete liidu tegevdirektor Merle Viirmaa-Treifeldt väitis esmaspäeval, et erameedia ettevõtete initsiatiivi taga on soov tagada ligipääsu jätkumine sõltumatule informatsioonile.

Jälgides viimasel paaril aastal väärtuste ja hoiakute osas jäigemaid ja diametraalselt erinevaid seisukohti võtvaid kahte suuremat meediamaja Postimees Gruppi ja Ekspress Gruppi, tundub, et meedia sõltumatuse garandiks on kujunemas hoopis rahvusringhääling.

COVID-19 pandeemia kajastamise valguses kasvas märkimisväärselt enim just ERR-i veebikanalite jälgitavus, vaatamata sellele, et kahel eelpool nimetatud meediaorganisatsioonil on koos kohalike väljaannetega kasutada palju suurem arv kirjasõna valdavaid ajakirjanikke kui ERR-il. Miks tulemust ei tule, peaksid nende organisatsioonide juhid küsima oma toimetustelt.

Üllatav on kuulda ka väidet, et ERR ei järgi turureegleid ja pakub tasuta juurdepääsu uudistele, mis kujutavad konkurentsi erameedia tasulistele teenustele. Kasutades aktiivselt mõlema suure online-väljaande, Delfi ja Postimehe teenuseid, ei usu, et nende populaarsuse kahanemine just kuutasu taha jääb.

ERR-i portaalid on oma ressursse kasutades hakanud tegema lihtsalt paremat meediasisu erakonkurentidega võrreldes. Huvitav oleks võrrelda, kui palju raha kasutavad ühe kliki saamiseks Postimees ja Delfi võrdluses ERR-iga. Yleisradio näitel on Soome erameedialiit hinnanud rahvusringhäälingu aastast portaaliuudiste kulu tegelikust ligi kümme korda suuremaks.

Ekspress Grupi majandustulemuste näitel ei pea paika ka väide, et COVID-19 on kontserni kasumlikkust oluliselt vähendanud. Ekspress Grupi tänavuse aasta teise kvartali puhaskasum kasvas börsiteate kohaselt 65 protsenti 350 000 eurolt 580 000 euroni, mille tõi kaasa digitellimuste mahu 26-protsendiline kasv poole aastaga. Kokku moodustavad digitaalsed tulud Ekspress Grupi meediaettevõtete müügitulust 68 protsenti ja kontserni kogukäibest ligi poole (46%).

Lõpetuseks tagasi Soome juurde. Valitsuse parlamendile esitatava seadusemuudatuse kohaselt on Yleisradio ülesanne teha kõigile võrdselt kättesaadavaks mitmekülgsed ja sisukad avalikud televisiooni- ja raadioprogrammid koos nendega seotud kõrvalteenustega.

Kuigi tekstipõhised uudised peaksid peaasjalikult olema seotud organisatsiooni enda audio- ja videotoodanguga, on erand tehtud vahendatavate Soome uudisteagentuuri, erakorraliste ja kiiresti muutuvate uudissündmuste, kultuuri- ja haridusuudiste ning vähemusi ja muukeelseid elanikke puudutavate uudiste osas. 

Oleks kahju, kui Eesti seadusandja piiraks ERR-i portaalide tegevusvõimalusi pelgalt selles hirmus, et nad võiksid avalikkuselt liiga palju külastusi saada. Euroopas tehtud meediauuringud ei ole leidnud selget seost avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tekstiuudiste negatiivsest mõjust erameediaorganisatsioonide tuludele, pigem on üksikutes uuringutes toodud välja positiivne mõju, mis ergutab täiendavat infot otsima erinevatest allikatest. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: