Veidemann: erameedia probleem pole ERR-i veeb, vaid reklaamiraha saamine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tauno Pääslane/ERR

Eesti rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann näeb erameedia kaebuse keskmes rahvusvahelise reklaamiraha saamist Eestisse, mitte aga ERR-i veebisisu piiramist.

Meediaettevõtete liit heidab Euroopa Komisjonile esitatud kaebuses ette, et rahvusringhäälingu rahastamine riigieelarvest tekitab ebatervet konkurentsi meediaturul, eelkõige peetakse silmas rahvusringhäälingu tegutsemist internetis.

Veidemann rääkis Vikerraadio saates "Meediatund", et rahvusringhäälingu rahastamismudel oli küsimuse all juba 1994. aastal, kui tema rahvusringhäälingu seadusega tegutses. "Seal oli kogu aeg küsimus rahastamise sõltumatusest," märkis ta.

Veidemann rääkis, et ei rahvusringhäälingu järelevalveasutusel ehk nõukogul ega ka audiitoritel pole seni olnud mingeid pretensioone selle kohta, et ERR-i rahastamine poleks läbipaistev.

Ta tõi aga välja, et erameedia kaebuse fookus ei puuduta tegelikult rahvusringhäälingu tegutsemist, vaid on seotud reklaamirahaga.

"Asi on nimelt selles, et need on kaks täiesti erineval alusel toimivat meediaorganisatsiooni. Ühe organisatsiooni - erameedia, meediaettevõtete liidu ühendatava erameedia - kanalite põhiline ärimudel toimib ju kasumi põhimõttel. Viimases ringhäälingunõukogus seda teemat käsitleti. Ja seal tõusis üles niisugune moment, et asi, mis puudutab erameediat, on seotud hoopis sellega, et nendel platvormidel, kuhu uudiseid toodetakse - peame silmas sotsiaalmeediat, aga ka teisi kaasnenud internetti - ehk internetis on haaranud n-ö põhilise reklaamiraha, mis peaks tulema Eesti meediaettevõtetele, suured korporatsioonid. See tõusis meil ju üles päevakorda, et probleem on hoopis mujal. Probleem on selles, et Eesti riigil puudub regulatsioon, võimalus seda tulu kätte saada internetist erameediale, kus tema põhiliselt toodab," selgitas Veidemann.

"Selle kaebuse mõte tegelikult ei võta ära probleemi isegi, kui rahvusringhäälingu kuus või seitse protsenti uudiste toodangust ära võtta. See ei võta ära probleemi nii kaua, kui ei selgu, kuidas siis need reklaamist tulenevad sissetulekud jääksid siia Eestisse, kus toodetakse uudiseid, kus tegutsevad erameediakanalid alates ajalehtedest, lõpetades ka nende veebiplatvormidega, kus on juba pilt ja samuti uudiseid vahendatakse veebis. Seal on tegelikult see fookus, et kuidas saada kätte see, mis Eestist välja liigub reklaami kaudu. Nii et see on tegelikult see fookus, see ei puuduta rahvusringhäälingut," rääkis ta.

Saatejuht Tarmu Tammerk tõi välja, et erameedia kaebuses on juttu ka digitellimustest ning erameedia hinnangul võib ERR-i veebiportaal võtta digitellimusi erameedia uudisteportaalidelt. Veidemanni sõnul peab rahvusringhääling tootma kõikvõimalikke uudiseid kõikvõimalikel platvormidel.

"Ma juhin tähelepanu ühele asjaolule, et selles mõttes me oleme ühes paadis, et me tõepoolest toodame mõlemad uudiseid ja ka rahvusringhääling oma kanalitel, oma programmides seda teevad, terve suur uudiste toomise programm on meil ju olemas. Aga kui vaadata, kuidas need uudised paigutuvad, siis erameedias on see nimoodi, et uudis oma pealkirjas ja juhtlõigus ilmub ja nüüd hakkab tema hajuma nende inimeste jaoks, kes ei ole ennast sidunud selle digiplatvormiga või mingisuguse elektroonilise platvormiga ehk nad ei ole sidunud ennast rahaliselt," lisas ta.

"Aga me teame, et ühiskonnas on inimesi, kes on kohustatud ja õigustatud saama uudiseid kogu väljalt ja nüüd äkitselt on nende jaoks see hajutatud ja nad peavad hakkama maksma raha. Ja siin on see totaalne erinevus - meie kohustus avalik-õigusliku organisatsioonina on tagada kogu ühiskonna informeeritus kogu selle spektri ulatuses, mis puudutab avalikku huvi, mis puudutab rahva informeerimist tähtsates asjades. Nii et siin on see põhierinevus," selgitas Veidemann.

"Me oleme lihtsalt erinevas registris, võiks öelda, erinevas paradigmas - ühed toimivad turul ja teised avalik-õigusliku organisatsioonina teenivad kogu ühiskonda. Ühtede kohta käib turukonkurents, mida ei ole aga rahvusringhäälingul."

Veidemanni sõnul on rahvusringhäälingu nõukogu nõus läbirääkimistega olukorra üle. Tema hinnangul vajab rahvusringhäälingu seadus täiendamist elektroonilise meedia osas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: