Marju Himma: erameedia kaebused ERR-i suunas pole kuigi tugevatel alustel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold /ERR

Erameediat esindav liit süüdistab ERR-i ebaseaduslikus riigiabis, kuid mitu kaebuses toodud etteheidet on hõlpsasti ümber lükatavad. See pani Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadurit Marju Himmat analüüsima, mis võib olla erameedia tegelik põhjus kaebuse esitamisel ning mis võivad olla selle tulemused. Himma võttis analüüsi tulemused kokku Vikerraadio päevakommentaaris.

Eelmisel nädalal esitas Eesti Meediaettevõtete Liit Eesti Rahvusringhäälingu suhtes kaebuse väidetava ebaseadusliku riigiabi osas. Ehkki selle menetlemine võib võtta aastaid, siis on nii era- kui ka avaõiguslikus meedias olnud arutelusid, mis siis saab, kui ERR ongi kasutanud riigi raha ebaseadusliku konkurentsi loomiseks.

Lähenen sellele teemale, analüüsides neid väited, mille erameedia organisatsioonid oma kaebuses esile tõid. Etteheiteid on üldjoontes kolm.

Esiteks on ERR maksumaksja raha eest loonud oma veebis uudiseid, mis aga pole ERR-ile seadusega pandud ülesanne.

Teiseks on ERR-il meelelahutusliku sisuga portaal Menu, kuid seadusjärgsed ülesanded ei näe ette, et ERR tegeleks meelelahutuse pakkumisega veebis. Selle alla käib ka voogedastuskeskkonna Jupiter arendamine, kuivõrd Jupiteris näidatakse ka välismaistelt tootjatelt ostetud hankesisu.

Kolmas etteheide puudutab spordiülekannete hangetel osalemist, kuna selles pakub ERR erameediale hinnakonkurentsi ega võimalda populaarsete ülekannete puhul teenida vaatajate pealt raha.

Kõik kolm kriitikakohta on mõistagi nüansirohked ning ilmselt jõutakse nende üle pikalt vaielda. Sestap analüüsin minagi vaid mõnda asjaolu, mida avalikult teadaoleva põhjal on üldse võimalik kasutada.

6,9 protsenti originaallugusid

Tegin analüüsi 924-le ERR-i portaalis ilmunud artiklile, et saada selgust, kui palju on neid ERR-i veebiajakirjanike originaalartikleid, mis erameedia kanalitelt lugejaid ehk tasulise sisu ostjaid ära viivad.

Tulemus? 924 artiklist vaid 62 ehk 6,7 protsenti olid uudisteportaali toimetajate oma looming. Seda pole just kuigi palju, keskmiselt üheksa artiklit päevas, mis on vähem kui üks ajalehetäis lugusid.

Kas ERR-i ajakirjanik ei peaks kuulama valitsuse pressikonverentsi, et sealt siis võimalikult kiiresti olulist infot vahendada? Või peaks ERR, erinevalt teisest ajakirjandusväljaannetest, ootama pressikonverentsil kuuldud info avaldamisega raadio- ja õhtuste "Aktuaalse kaamera" uudisteni?

Auditooriumi ehk maksumaksja ehk ERR-i rahastaja vaatepunktist pigem mitte - uus ja hädatarvilik info jõudku inimesteni ikka kõige kohesemal moel, isegi kui selleks on veebis olev uudistekst.

Selleks, et tuua välja, kuidas üks või teine omalugu erameedia konkurentsisituatsioonile mõjub, peaks ilmselt võrdlema nende artiklite lugejaarve. Julgen väita, et ERR-i uudisteportaali originaalteade sellest, et infoabi telefoninumber jääb avatuks ka eriolukorra järel nüüd tegelikult kuigi palju lugejad erameedialt ära ei näpanud. 

Kuidas teistes riikides on?

Erameedia on teisteski riikides püüdnud reguleerida maksumaksja rahastatavat ringhäälingut.

Näiteks Saksamaal on erameedia surve tõttu piirang, et avaõiguslikus tele- või raadioeetris olnud uudiseid saab veebiväljaandes vaadata-kuulata vaid 24 või 48 tundi. Soomes andis erameedia kaebus ebaseadusliku riigiabi väitega tulemuse, et ringhääling võib luua sisu tele- ja raadioprogrammidele ning veebis tohib esitada vaid nende saadete tekstilisi laiendusi. Rootsis tehti mõne aasta eest strateegiline valik, et rahvusringhääling keskendub samuti raadio- ja telesisu loomisele ega tegele eraldi digiplatvormide arendamisega. 

Kõik need riigid on aga suurema ja mitmekesisema meediaturuga kui Eesti. Meil on ainult kolm suurt ja paar väiksemat meediamaja. Seda turgu on näiteks üleostmise või konkurentsi kaudu väljasuretamisega väga kerge muuta ühetaoliseks või vaid üht vaatepunkti kajastavaks. Kas meile lugejatena ikka meeldiks, kui veebist olekski lugeda vaid erameedia klikihuvist ajendatud tasulist sisu? 

Kui tõhusalt kasutatakse maksumaksja raha?

Sarnaselt teiste suuremate uudistetoimetustega on ERR-i uudised ühendtoimetus, kus ideaalis teevad ajakirjanikud uudiseid nii televisiooni, raadiosse kui ka veebi. Mitte kõik, aga enamik.

Lugejate, vaatajate ja kuulajate jaoks tähendab see ideaalis, et lugu, mis kõlas täistunnil raadiouudisena, on veebis lahti kirjutatud pikema artiklina ning õhtuses "Aktuaalses kaameras" saab seda vaadata ka videopildis.

Ühendtoimetusi, keerulisema nimetusega konvergentseid toimetusi, kasutavad meediamajad ühelt poolt temaatilise sidususe jaoks. Teiselt poolt on see lihtsalt tõhus. Kui üks ajakirjanik suudab ühe loo põhjalikult ära lahendada nii tekstis, helis kui ka pildis, on see majanduslikult kasulik ning info jõuab laiemalt erinevate auditooriumirühmadeni.

Viimase all pean silmas seda, et tegelikult kattub tele-, raadio- ja veebiauditoorium vaid ligikaudu kümnendiku ulatuses ehk kui üht uudist esitada kõigil kolmel platvormil, siis jõuab see suurema tõenäosusega ka nendeni, kes on vaid raadiokuulajad, vaid televaatajad või ainult veebist lugejad.

Kokkuvõttes väljendub ERR-i uudistetoimetuse töökorralduses püüd tõhususe poole: sisukamad omalood tulevad selgelt "Aktuaalse kaamera" ja raadiouudiste poolelt ning neid toetavad sageli veebist alguse või seal laienduse saanud tekstilood. Tervikuna saab maksumaksja oma raha eest ühel teemal kolm uudislugu.

Mis lubatud Jupiterile...

Erameediat esindav liit kaebas ka meelelahutusportaalis Menu ning voogedastusplatvormil Jupiter ilmuva üle. Menu portaali osas kõnelevad arvud enda eest. Minu analüüsi kohaselt moodustas kogu ERR-i portaali sisust Menu toimetajate originaallooming vaid 0,5 protsenti. Ülejäänu oli suuresti vahendatud kas ERR-i muudest programmidest või teistest ajakirjandusväljaannetest ja pressiteadetest.

Jupiter jäi analüüsist välja, kuna see on ringhäälingu nõukogu otsusega uus ERR-i programm, ega ilmu uudisteportaali osana. Lisaks on Jupiteri toimetajad sedastanud, et selle keskkonna kaudu saavad inimesed vaadata ja kuulata ERR-i tele- ning raadioprogrammide oma- ja hankesisu.

Neile, kes asjaga ehk kursis pole, siis filmide ja telesarjade puhul ostab ERR-i hankeosakond need maailmast sisse telekanalite tarbeks ning vastavalt sellele, kui kaua ja millises kanalis need vaadatavad on, kujuneb ka nende hind.

Üha enam teleõigusi müüakse tänapäeval koos voogedastusõigustega. ERR-i puhul tähendab see, et kui mõne hea filmi või sarja näitamisõigus ostetakse, kuid seda näidatakse vaid televisioonis kord-paar, siis maksumaksja ei saa tegelikult teenust kogu makstud raha eest.

Näiteks "Miss Marple'i" sarja saaks televaataja näha vaid kolmel korral saatekavas ettenähtud ajal, voogedastusest aga võib vaadata korduvalt, mistahes ajal poole aasta jooksul. Mulle maksumaksjana tundub viimane nagu parem kaup.

Seesugused õigused nõuavad ka kindlat voogedastuskeskkonda, mille ERR Jupiterina välja arendas. Vaidlus jätkubki nüüd selle üle, kas ERR on platvormi ja selle näitamisvõimaluse arendanud ebaseadusliku riigiabi korras või seadusjärgselt ehk tehes ERR-i programmide sisu kättesaadavaks erinevatel tehnilistel platvormidel.

Kui kellelgi peaks olema konkurentsi osas ERR-ile pretensioone, siis pigem teistel eestikeelset sisu pakkuvatel voogedastuskeskkondadel, need aga ei asu sugugi ajakirjandusorganisatsioonide juures.

Kaebuse teksti põhjal julgen väita, et Eesti Meediaettevõtete Liit haugub küll vale puu all, sest neid õunu, millest erameedia räägib, ERR-i selle puu otsas just eriti palju ei kasva. Seda tõestavad muu hulgas ka eeltoodud sisuanalüüsi tulemused. 

Kõik on ühel nõul: seadus tuleb üle vaadata

Tasub aga küsida, mis on tegelik meediaettevõtete liidu eesmärk? Kärpida ERR-i sisu? Või lasta poliitikutel ette kirjutada, millist uudist tohib ja millist ei tohi kirjutada? See viimane pole siiski ka regulatsioonide järgi lubatud. 

Erameedia tegelik eesmärk on tõenäoliselt saada riigilt toetust, miks mitte näiteks mõne fondi või hangete kaudu. Kaebuse põhjal võib oletada, et erameedia ootab riigilt toetust umbes kaheksa miljonit eurot aastas.

See on just nii suur summa, kui kaebuses tuuakse välja olevat ERR-i ebaseaduslikult kasutatud riigiabi hulk. Erameedia näeb, et tegelikult võiks riik ERR-i hanke korras uudiseid sisse osta ning siis oleksid kõige tõenäolisemad hanke võitjad just suuremad erameediaettevõtted. 

Sellise riikliku erameedia toetusviisi loomiseks on aga esmalt vaja tõmmata maha piir, mida teeb avaõiguslik ja mida erameedia. Selleks tuleb muuta ERR-i seadust ning see on ainus, milles kõik osapooled on ühel nõul. 

Seadus ongi oma sõnastuses mitmeti tõlgendatav ega ole tehnoloogianeutraalne. Seaduses on kirjas, et ERR teeb tele- ja raadioprogrammid mõistlikus mahus elektroonilistes kanalites kättesaadavaks.

See võib tähendada nii seda, et ERR-il pole üldse veebikeskkondi, sest digiraadio ja digitelevisiooni ajal ongi need programmid juba elektrooniliselt kättesaadavad. Aga see võib ka tähendada, et ERR peab oma tele- ja raadiosaated tegema kättesaadavaks veebis või mistahes muul uuel elektroonilisel viisil. 

Paraku on seaduse muutmist edasi lükatud, sest sellega kaasneb ka oht, et erinevad poliitilised jõud hakkavad seadusesse lisama enda erakonna huvidest lähtuvaid klausleid.

Fondi mõte on siiski vaid oletus ja võib osutuda ekslikuks. Küll on aga kindel, et kui peaks tulema otsus, et riik on andnud ERR-ile ebaseaduslikku riigiabi, siis kaob ERR-i veebist ära minimaalselt need 6,7 protsenti originaallugudest ehk lugeja jaoks ei muutu suures osas midagi.

Aga on ka võimalus, et päeva pealt kaob kasutajate jaoks kogu ERR-i sisu veebis. Sellisel juhul läheksite ERR-i portaali või voogedastuskeskkonda Jupiter ning saaksite vastuse, et seda lehte ei ole olemas. Samas aga võiksite sama sisu tasulisena tarbida erameedia veebiväljaannetest. 

Kokkuvõtteks

  1. ERR-i portaalis on oma veebiuudiste originaalloomingut 6,7% ning meelelahutuse originaallugusid 0,5%, mis on tühine osa, et pakkuda erameediale tegelikku konkurentsi veebiuudiste osas. Samas on Meediaettevõtete Liit oma kaebuses välja toonud ebaseadusliku riigiabi tegevusena just veebiuudiste ja meelelahutusega konkureerimise. Miks?
  2. Mõnes teises Euroopa riigis on avaõigusliku meedia tegevuste täpsustamine tähendanud keskendumist raadio- ja telesisu loomisele ning piiratud mahus veebis esitamisele. Eestis on need arutelud pidamata. 
  3. Piir ERR-i saadete veebis kättesaadavaks tegemise ning veebis uue sisu loomise vahel on õhkõrn ning vajab arutelu keskmesse ennekõike seda, kas ja kui tõhusalt kasutatakse maksumaksja raha.
  4. Erinevad osapooled on nõus ühes asjas: ERR-i tegevused avaliku teenuse pakkujana pole üheseltmõistetavad ning vajavad seepärast ülevaatamist. Viimane eeldab ERR-i seaduse muutmist, mis aga ühtlasi avab võimaluse lisada seadusesse poliitilise ajendiga muudatusi. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: