Monica Hankov: EAS peab ettevõtjaid kohtlema võrdsetel alustel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna lauluväljak
Tallinna lauluväljak Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tallinna lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja kommentaarist "EAS-i kriisitoetuse ebaõiglusest" jääb avalikkusele vale arvamus. Küsimus ei ole selles, kas lauluväljak on atraktsioon või mitte, kirjutab Monica Hankov.

Laiemas määratluses on lauluväljak atraktsioon ja oluline kultuuripärand. Küsimus on antud juhul selles, kas lauluväljak vastab konkreetse COVID määruse atraktsiooni definitsioonile, kus on atraktsiooni mõistet tavapärases tähenduses kitsendatud, ja selle konkreetse toetuse kontekstis on vastus, et ei vasta.

Arvamusloos on võrdsustatud toetuse mitteandmine ja kultuuripärandist mitte hoolimine. Riikliku sihtasutusena ei ole EAS-il valitsuse seatud reeglite tõlgendamise võimalust, me peame ettevõtjaid kohtlema võrdsetel alustel ja tegema seda avalikkusele põhjendataval viisil ehk reegleid järgides.

Põhjendame pikemalt.

Sel kevadel koroonakriisi haripunktis otsustas valitsus toetada turismisektorit EAS-i kaudu 25 miljoni euroga. Sealhulgas otsustas valitsus ka toetuse andmise tingimused, mida EAS riikliku sihtasutusena vastavalt seatud tingimustele rakendas.

Konkreetses määruses anti turismiatraktsioonide konkreetne definitsioon, mille kohaselt tuli hinnata, kas atraktsiooni puhul on tegu muuseumi või külastuskeskusega ning seda kitsendati omakorda kriteeriumiga, kas atraktsioon pakub teenust külastajatele pileti ehk tasu eest.

Tallinna lauluväljak ei toimi piletiga sissepääsu alusel. Lauluväljakul on piletiga sissepääs vaid tuletorni külastamisel, kuid Tallinna lauluväljaku kui terviku külastamiseks pileti omandamise kohustust pole.

Sarnaselt lauluväljakuga ei saa ka mitmed teised olulised ürituste korraldamise kohad toetust, kuigi turismivaldkonnas laiemalt on need EAS-i jaoks olulised koostööpartnerid. Eriolukorrast tulenevalt on neid ettevõtteid, kelle tegevus oli peatatud, rohkem kui olemasolev toetusepakett on võimaldanud käibekahjusid hüvitada.

Seega ei ole konkreetselt lauluväljaku kaasuse puhul küsimus mitte selles, kas lauluväljak on turismiatraktsioon või mitte. Suures pildis on lauluväljak atraktsioon ja oluline kultuuripärand ning ürituste toimumise paik. Küsimus on aga selles, kas ta vastab konkreetse kriisitoetuse tingimustele, kus on atraktsiooni mõistet tavapärase tähendusega võrreldes kitsendatud.

Vaidlustatud otsuses tugineb EAS majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kui toetuse tingimuste looja tõlgendusele, et taotlusest peab selgelt nähtuma, mis on see turismiatraktsioon, millele toetust taotletakse ja mille käive on langenud.

Sarnaselt EAS-ile on ministeerium leidnud, et kuigi Tallinna lauluväljaku üks osa (tuletorn) tegutseb piletiga sissepääsu alusel, puudub Tallinna lauluväljaku kui terviku külastamiseks pileti omandamise kohustus. Sellest järeldub, et Tallinna lauluväljak ei paku kohapeal teenuseid piletiga sissepääsu alusel ning ei vasta seega määruses sätestatud turismiatraktsiooni mõistele.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: