Lauluväljak taotles EAS-ilt väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määratud toetust turismisektori ettevõtjatele. Toetus on mõeldud koroonaviiruse puhangust tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.

EAS keeldus toetust maksmast, sest lauluväljaku tuletorni külastamine ei vasta turismiatraktsioonidele seatud nõuetele. Nimelt peab tuletorni pileti ostmiseks helistama uksel kirjas olevale numbrile ning siis tuleb kohale töötaja, kes külastajale piletit müüb.

"Sihtasutus ei paku koha peal (ilma eelneva ettebroneerimiseta) teenuseid piletiga sissepääsu alusel," tõi EAS oma vastuses välja.

Lauluväljaku teatel on see väide aga vale, sest tuletorni külastamine on läbi aegade olnud piletiga ning ettebroneerimist pole samuti vaja. Lauluväljak rõhutas, et kui helistada uksel olevale numbrile, jõuab müüja kohale ühe kuni kahe minutiga.

"EAS on otsuse tegemisel võtnud aluseks ebaõiged faktilised asjaolud ning jätnud õigusvastaselt välja selgitamata otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud," kirjutas lauluväljak.

Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja ütles ERR-ile, et EAS-i otsus oli tema jaoks üllatav.

"Sealt tekkis selline tunne, et meile tehakse liiga," ütles Saareoja ja lisas, et keeldumiseks ei paistnud ühtegi põhjust olevat.

Muu hulgas rõhutas lauluväljak, et turismiatraktsioonina ei ole nad silmas pidanud ainuüksi tuletorni, vaid lauluväljaku territooriumit tervikuna.

Lisaks selgub, et mais külastas tuletorni viis kuni kümme külastajat päevas, seega peab ka MKM lauluväljaku lahendust mõistlikuks. MKM toob oma vastuses välja, et tunnis külastab torni selle statistika järgi üks külastaja või vähem ja seega pole vaja piletimüüja pidevat kohalolu.

MKM leidis, et EAS on tõlgendanud turismiatraktsiooni mõistet liiga kitsalt ning seeläbi rahuldas lauluväljaku vaide ja tegi ettekirjutuse EAS-ile uue haldusakti andmiseks ehk toetuse määramiseks.