Magnetic MRO juht: rasked ajad lennunduses seisavad alles ees ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Igor Pisarev/Eesti Lennundusklaster

Tallinna lennujaam on täis pargitud suuri reisilennukeid, mis ootavad hooldust, mitte aga väljumist järgmisesse sihtkohta. Nõrgemad lennufirmad on kriisi tõttu raskes seisus, sest viiendik hooldusesse saabunud lennukitest on juba tagastatud liisingufirmadele.

Tallinna lennujaama territoorium on tihedalt lennukeid täis pargitud, ligi 20 suurt õhumasinat ootab oma hooldusjärjekorda. Suurem osa pargitutest on kommertslennukite täishoolduse ettevõtte Magnetic MRO kliendid.

Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeotsa sõnul võiks lennukeid rohkemgi olla, kui ruumi jaguks. "Meil on üks klient, kes küsis kuni 20 lennuki parkimist. Teine klient, kes küsis kuue lennuki parkimist, aga lihtsalt ei mahu ära," ütles ta.

Mäeotsa sõnul ei saa suuri lennukeid parkida ka teistes Eesti lennujaamades, seetõttu pargitakse täiendavate tellimuste saabudes lennukid Magnetic MRO teistes Euroopa ettevõtetes.

Talllinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe kinnitas, et parkimiskohad on kõik täis. "Lennujaama hinnakirjas on tõesti parkimistasu, aga võrreldes reisija ja maandumistasuga, mis on inimese ja tonni pealt, on parkimistasu väga marginaalne, suur äri see ei ole. Aga meil on väga hea meel, et Tallinnas on ettevõte nagu Magnetic MRO, kes on ikkagi maailmatasemel lennukihooldusettevõte," lausus Pärgmäe.

Lennujaamale loomulikult meeldiks, et lennukid rohkem liiguksid, kui seisaksid, ütles Pärgmäe. Lennujaamast on täna ühendus vaid 10 riigiga. Kriisi tõttu küsis ka Magnetic MRO riigilt 10 miljoni eurot käibekapitalilaenu. See läheb võlgade katteks, maksudeks ja tööjõu kuludeks.

"Kõige suurem asi, mida me kaotada saame selles kriisis, on meie tippspetsialistid, ja seetõttu me teatud summa jätame endale reservi, sest see olukord ei ole veel läbi," lausus Mäeots.

Koroonakriisi mõju lennukite hoolduse tööstuses avaldub selles, et nõrgemad lennundusettevõtted ei jõua enam liisingut maksta. Hooldusesse tulnud lennukitest 20 protsenti kuulub liisingufirmadele.

Mäeotsa sõnul tehakse korda ka need lennukid, mis on liisinguettevõtte poolt ära võetud. "See lennuk jääb ootama järgmist lennufirmat, kes seda liisida sooviks. Võib jääda mulje, et meil on angaarid täis, seda nad ka on, veebruarikuuni me oleme täiesti välja müüdud. Aga mis saab peale seda, kui need liisingulennukid ei leia uut lennufirmat – suur probleem tekib tegelikult järgmine aasta," märkis Mäeots.

Riigid lõpetavad lennundusettevõtete doteerimise ja talve saabudes väheneb lendajate arv veelgi, sellepärast seisavad rasked ajad lennunduses veel ees, ütles Mäeots.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: