Eesti reisijate isolatsiooninõudele arvulist näitajat välja ei pakkunud
Eesti hoidus oma seisukohas Euroopa Komisjonile nimetamast konkreetset arvu, kui suur peaks olema nakatumisnäitaja, mil riigi elanikele välismaale reisimisel isolatsioonikohustus panna.
Eesti valitsus teatas Euroopa Komisjonile, et toetab nõukogu eesmärki ühtlustada riigiti EL-i kodanikele kehtivaid vaba liikumist piiravaid meetmeid. Selleks tuleks kokku leppida ühtsed kriteeriumid ja künnised, mida kohaldada liikumispiirangute seadmisel. Lisaks tuleks kehtestada kokkuleppeline valgusfoorisüsteem ja meetmed, mida kohaldatakse piirmäära ületavate näitajatega riikidest tulijatele.
Eesti toetab Euroopa Komisjoni välja pakutud kolme põhikiteeriumit riskikategooriate määramiseks: 14 päeva kumulatiivne COVID-19 juhtumite suhtarv 100 000 elaniku kohta; positiivsete testimistulemuste määr kõigist tehtud testidest nädalas ning üldine testimiste suhtarv 100 000 elaniku kohta nädalas.
Teisisõnu, Eesti hoidus konkreetse piirarvu - näiteks 50, millest on enim räägitud - väljapakkumisest.
"Oleme nõus kaaluma ettepanekut kohaldada eri piirkondadele regionaalset lähenemist, eeldusel, et Eestit käsitletakse tervikregioonina," sõnastas valitsus oma seisukoha.
Ent Eesti tahaks liikmesriikidele ühtsete kriteeriumite kasutuselevõtu üle otsustamisel jätta vabad käed: "Toetame eri riskikategooriate puhul rakendatavate meetmete ühtlustamist, jättes seejuures liikmesriikidele võimaluse otsustada nõuete kehtestamine vastavalt kohalikele oludele."
Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteeris ERR-ile, et soovitatud süsteem on komplekssem, mistõttu ei saa rääkida ainult ühest fikseeritud nakatumisnäitajast, mille alusel piiranguid seada.
"Kui need numbrid läbi rääkida, siis meie eelistus oleks, et see oleks mõnevõrra väiksem, aga me ei pannud sellist lõplikku numbrit kirja, kuna me oleme valmis selle üle debatti pidama. Aga see arusaam, et me mõõdaksime ühtselt ja läheneksime ühetaoliselt – vaataksime nii nakatunute arvu, vaataksime positiivsete testide osakaalu, vaataksime kindlasti ka tehtud testide arvu, on iseenesest mõistlik, sest see annab parema ja võrreldavama tulemuse," ütles Kiik.
Ent ta möönis, et Eesti jaoks oleks aktsepteeritav ka see, kui nakatunute piiriks seataks 50 inimest 100 000 kohta kahe nädala jooksul.
"Kuna me täna tuvastame oluliselt rohkem nakatunuid kui kevadel, nii Eesti kui Euroopa laiemalt, siis ei ole ka see 50 näitaja võrreldav kevadise olukorraga ehk toonane nakatunute leidmise osakaal oli kindlasti oluliselt väiksem – viis korda väiksem, kümme korda väiksem, kui tegelik nakatunute arv. Selles vaates see 50 nakatunut 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul on veel see piir, millega Eesti tervishoiusüsteem ja laiemalt ka Euroopa tuleb veel toime. Mitmetes riikides on tänagi üle selle," ütles Kiik.
Ent Kiik peab oluliseks, et kõrgema nakatumisega riikidest inimesed Eestisse ei pääseks.
"Me peame ühest küljest ju austama küll inimeste liikumisvabadust ja toetama ettevõtlust ja turismi, aga samal ajal siiski vältima liiga kõrge nakatumisega riikide puhul vaba liikumise. Sellistel juhtudel on mõistlik eneseisolatsiooni kohustus," lausus ta.
Euroopa keskmine kahenädalana nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on praegu 66.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on soovitanud testimise minimaalse künnisena 100 testi 100 000 inimese kohta nädalas. Eesti valitsus peab põhjendatuks EL-i kõrgemat künnist 250 testi 100 000 elaniku kohta, sest laialdasem testimine annab suurema tõenäosuse, et nakatumise andmed kajastavad nakkuse tegelikku levikut riigis.
Enim sissetoodud juhtumeid Soomest
Alates veebruarist on Eestis tuvastatud kokku 294 teistest riikidest sisse toodud juhtumit, sh Soomest 15,6 protsenti, Itaaliast 13,6 protsenti ja Austriast 11,9 protsenti. Sisse toodud juhtude arv moodustab 11 protsenti kõikidest registreeritud juhtudest. Viimasel kahel nädalal on sissetoodud juhtude arv olnud vastavalt 19 ja 17 protsenti kõikidest juhtudest.
Toimetaja: Indrek Kiisler, Merilin Pärli