Kas laupäevane nakatunute arv, 61, oli terviseametile üllatus?

Mingis mõttes oli, mingis mõttes ei olnud. Eks me teame, et kui meil on suured lähikontaktsete ringid, siis võib tulla palju nakatunuid. Kui nad kõik ühel päeval tulevad, siis see natuke ehmatab. Enamus täna lisandunud haigetest oli lähikontaktsete ringist.

Kas lähikontaktseid lisandub praegu niinimetatud esimesest, teisest ringist või levib see haigus laiemalt, enne kui nakkusahel katkestatakse?

Peamine on ikkagi teine ring. Mõned tulevad ka kolmandatest ringidest peale, need on pikale veninud kolded, mida me oleme näinud näiteks Ida-Virumaal.

Paar päeva tagasi ütles terviseameti ida osakonna juhataja, et seal on varjatud levik. Kas nii suur nakatunute arv tähendab, et Eestis ongi hakanud koroona varjatult levima ja koldeid ei suudeta enam kindlaks teha?

Varjatud levikut saab erinevatesse tasemetesse jagada. Kui meil mingi hetk teadmata nakkusallikatega inimeste arv on natuke suurem, siis võib-olla on mõni avastamata kolle. Ida-Virus mõningaid suuri koldeid ei ole suudetud omavahel ära siduda, mingid kahtlused on. Päris sellisest varjatud levikust me Eestis veel rääkida ei saa.

Kas laupäevast numbrit vaadates tuleb tunnistada, et olukord on kriitiline? Kas meil kevadel isegi oli nii suure nakatunute arvuga päevi?

Kevadel oli ka suurema arvuga päevi. Kui me kevadel nägime väga kiiret hospitaliseeritute kasvu ja peatselt järgnes surmade kasv ja haigust põeti tol hetkel raskemini läbi, siis praegu me endiselt näeme sellist natuke helgemat pilti.

Ma kindlasti ei ütleks, et olukord on kriitiline, aga see kiire lähikontaktsete ringi kasv, mis meil eriti Harjumaal on, teeb natuke murelikuks. Murelikuks teebki see, et on meil trend, et just haigussümptomitega inimesed lähevad tööle, peavad seda mingiks kergeks viiruseks, tatitõveks ja lähevad tööle. See on hetkel saanud probleemiks eriti just Tallinnas.

Probleem ei ole nendes, kes on eelsümptomaatilised, aga kohe  täitsa haigussümptomitega käiakse tööl ja tekivad pisikesed töökolded ja sealt edasi tekib perekontaktsete ring ja niimoodi ta (nakatumine - toim.) Tallinnas on praegu kasvanud. Tihti me ei tea, kellega me oleme kokku puutunud ja siin ma soovitan kasutada Hoia äppi. Mida rohkem me seda alla laeme, seda rohkem on sellest kasu varajases staadiumis lähikontaktsete kindlaks tegemisel.

Vaadates laupäevast nakatunute numbrit, siis kas meil lähinädalatel on näha, et haigeid pole enam mitte 61, vaid 120 ja siis juba 240?

Päris nii ei saa ka öelda. See oleneb sellest, kui palju on inimestel kodus kontaktseid ja kui paljud nendest nakatuvad. Tuleb ette, et inimene on kodus COVID-iga haige, aga keegi pereliikmetest ei nakatu. Aga on ka nii olnud, et haigeks jäävad peres kõik ja veel naabrid ka. Eks see oleneb inimeste käitumisest, kuidas edasi läheb.

Kas Tallinnas on olukord nii tõsine, et tuleks hakata kaaluma täiendavaid piiranguid?

Praegu soovitan Tallinnas, Harjumaal  jätta ära kõik erapeod, vastutustundlikumalt korraldada suuri siseruumides toimuvaid üritusi, tagada seal hajutatus. Harjumaal tasuks mõelda sisemeelelahutuse ümberkorraldamise peale.

Mis on see ohumärk, mille peale terviseametis hakkab häirekell tööle?

Meil on erinevaid stsenaariume, mis värvi tulukesed ja mis hetkel hakkavad põlema. Aga kindlasti siis, kui me näeme hospitaliseeritute kasvu või meil on märkimisväärne haigestumine tervishoiutöötajate seas või peavad paljud neist jääme töölt eemale. Need on väga tugevad riskikohad meie jaoks.

Arvestades seda, et sügis alles algab ja köha-nohu hooaeg pole veel alanudki, siis kas meil on oktoobris, novembris ressurssi kõiki köhijaid ja nohuseid testida?

Testimise ressurssi meil on, mingi hetk võib-olla terviseamet ei jõua kõiki lähikontaktseid ise läbi helistada, siin on meil abiks kõnerobotid. Kui tekivad suuremad kolded ja on suur lähikontaktsete ring, me ei jõua ühe-kahe päevaga kõiki lähikontaktseid läbi helistada, siis ei maksa kõneroboti kõnet peljata. Võtke julgelt see kõne vastu ja kuulake ta ära. Tema kõne tähendab, et meil on mõni suur lähikontaktsete arvuga kolle.