Kadai: terviseamet peab koroonadetektiivide näol ressurssi juurde saama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Terviseamet peab kooronadetektiivide näol oluliselt ressurssi juurde saama, sest need inimesed aitavad jälile saada nakkuse leviku ahelatele, mis on praktikas tõhusaim viis haigust kontrolli all hoida, leiab endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai.

"Üks põhikomponent viiruse ohjamisel on see töö, mida terviseamet teeb. Kui on tuvastatud haige, siis küsitletakse teda ja selgitatakse välja, kellega ta on kokku puutunud. Tuvastatakse nakkusahelad ja tekkinud kolded. See on maailma praktikas kõige tõhusam viis haigust kontrolli all hoida," rääkis Kadai Vikerraadio saates "Uudis+".

"Mul ei ole infot, et terviseamet oleks oluliselt inimjõudu juurde saanud nende inimeste näol, kes tegelevad aktiivselt haigestunutega ja kes püüavad jälile saada nakkuse leviku ahelatele. Ehk nn koroonadetektiivid - see on koht, kuhu tuleb oluliselt ressurssi juurde panna," ütles Kadai. 

Kommunikatsioon segane ja vastuoluline

Ta lisas, et kui ta vaatab tänast koroonaviiruse teemalist kommunikatsiooni, siis on seal palju segaseid arvamusi ja vastuolusid, mis lõppkokkuvõttes muudab teema nii-öelda usu küsimuseks.

"Loomulikult, demokraatlikus ühiskonnas on kõigil vaba võimalus arvamust avaldada, aga vähemasti riiklikud osapooled, sh kohalikud omavalitsused, võiksid anda ühesugust kommunikatsiooni. Keskmine inimene on täna Eestis kõigest sellest segaduses ja see viib selleni, et ühiskonnas teema devalveerub. Ja lõpuks muutub see usu küsimuseks, kuna inimesed ei taha süveneda sellesse."

Praegune haigestumuse tõus on Kadai hinnangul ootuspärane, sest ka mujal Euroopas on haigestumus tõusutrendiga.

"Mis puudutab seda, kui palju me avastame koroonaviirusesse nakatunuid, siis Eestis on testimiskorraldus väga hea. Probleem pole see, et me neid haigestumisi tuvastame ja avastame, vaid probleem oleks, kui me seda ei teeks."

Kadai sõnul on paratamatu, et teatud inimestel on kroonilised haigused või on nende vanus selline, et see koroona põhjustab raskeid haigusvorme.

"Ehk haiglad peavad olema valmis. Üheltpoolt tugev nakkuskontroll ja teisalt ravivõimekus. Julgen küll öelda, et võrreldes kevadega on täna haiglate olukord palju parem."

Kadai selgitas, et haigus võib oma raskuselt olla seinast seina ehk on inimesi, kes ei saa arugi, et ta on haige, aga on ka inimesi, kel haigus tüsistub ja lõppeb surmaga.

"Üksikisiku käitumise tasandil tuleb käituda viisil, et olla võimalikult nakkusohutu ka siis, kui sümptomeid pole. Aga me ei saa ka kogu ühiskonnaelu seisma panna, sest see tekitab meile suuremad probleemid kui koroonaviirus ise. Me peame leppima teatud paratamatusega selle haiguse puhul," sõnas Kadai.

Ta lisas, et riskirühmade vaade kevadega võrreldes muutunud pole - vanemad ja kroonilised haiged peaksid olema võimalikult rohkem kaitstud ja muretsema oma tervise pärast.

Pimesi kopeerida teisi riike pole mõtet

Kadai tunnistas, et kevadel oli haiguse osas teadmisi mõneti vähem, aga teisalt ei olnud ka riikide otsused kõige põhjalikumalt läbi mõeldud.

"Riigid kopeerisid üksteise pealt piiranguid ega süvenenud, kas üks või teine asi on tegelikult tulemuslik või mis on mingi otsuse tagajärg pikemas plaanis. Kui Itaalias haiguspuhang avastati, siis oli see kontrolli alt läinud. Ometigi teised riigid kopeerisid samasuguse käitumismustri kui Itaalias. Täna eri ole mõtet pimesi põhjendamatuid üldisi piiranguid panna. Tuleb keskenduda põhiasjadele, mis aitavad levikut kontrolli alla panna."

Kadai märkis, et võrdlusena võib võtta sarnaselt käituva gripi, mis on iga-aastane paratamatus, kus väga paljud inimesed haigestuvad, osadele on see tühiasi, aga teistel lõppeb tüsistus surmaga.

Kadai tunnistas ka, et ta ei nõustu seisukohaga, et haigus levib ainult pidudel või et alkoholi kättesaamine või selle piiramine otseselt mõjutab nakatumist.  

"Me võime hinnata, et sel võib olla kaudne mõju. Aga täpselt ei oska keegi seda mõõta, sest ega nakkus ei hakka alkoholijoobes inimesele paremini külge. Jah, me võime öelda, et alkoholijoobes inimene kaotab ohutunde ja on meelsamini teiste inimeste läheduses, aga öelda, et haigus ainult pidudel levib, seda ka ei saa. See levib ka kodudes ja töökollektiivides."

Kadai sõnul on alkoholipiirangud kaudsed meetmed, kuid tema keskenduks pigem neile meetmetele, mis aitavad viirust tõenduspõhiselt kontrolli all hoida.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: