Etendusasutused: Endlas olnud koroonaga inimene ei nakatanud mitte kedagi
Eesti Etendusasutuste Liit teatas, et mitte ükski koroonakolle pole siiani olnud seotud teatrikülastusega ning isegi Endla saalis istunud koroonaga inimene ei nakatanud kedagi.
Etendusasutuste liidu juht, Vene Teatri direktor Margus Allikmaa märkis kultuuriministrile saadetud pöördumises, et võimalik uute piirangute kehtestamine teatritele peab olema väga läbi mõeldud, ega olla tehtud selleks, et näidata, et midagi on tehtud.
"Me teame tänaseks, et rahulikult ja vaikselt oma toolil istumine on madala nakkusriskiga tegevus nii teoorias kui praktikas. Endlas, kus saalis istus koroonaga inimene, ei nakatunud keegi. Mitte ükski kolle pole seotud rahulikult teatris istumisega. See võiks olla vundament, millest lähtutakse, kui täiendavaid piiranguid arutatakse."
Allikmaa lisas, et üle ühe istumine (50 protsendi kohustuse tagasi toomine istumisega saalidesse) on viirusega võitlemisel mõttetu, kuna lähikontaktsuse vältimist (2m+15 min) sellega nii kui nii ei saavuta.
"See oleks puhas eelarve suretamine ilma viirusvastase positiivse mõjuta. Selle reegliga ei saa enamust teatrist teha."
Ta märkis, et kui teatrisse tulemine, minemine ja vaheaeg on hajutatud, siis ei aita viirusega võitlemisele kaasa osalejate hulga piiramine.
"Viirus vaikselt saalis istudes ei levi. Seega, vaikselt omal kohal istuva teatri osalejate hulga alla toomine ei ole põhjendatud. Selline piirang lisaks üksnes tarbetut paanikat ja hirmu, oleks raske eelarvele ja sunniks osale (kuidas otsustada millisele?) publikust ütlema, et nad ei saa tulla, mis vähendab niigi hapral ajal publiku usaldust teatri vastu."
Kui siiski seda tehakse, siis 1000 oleks Allikmaa sõnul piirarv, mis teatritegemist ei segaks.
"Igal juhul võiks piirarvu vaates lugeda rõdud ja põranda eraldi ruumideks. Rõdudel ja põrandal istuv publik on vajadusel võimalik hajutada nii, et nende vahel lähikontaktsust ei teki."
Juhul kui valitsus ikkagi hakkab midagi piirama, palub Allikmaa etendusasutuste nimel, et igasugune piiramine lähtub üksnes viiruse tõrjest ja arvestab konkreetse tegevuse olemust.
"Näiteks siseruumis spordivõistlus ja teatrietendus on mõlemad publikuga, aga publiku käitumine on erinev (ühel hõigutakse omadele kaasa ja pisikud lendavad, teisel mitte), seega peaks piirangud olema ka erinevad. Kui teame, et rahulikult saalis istumine on madala riskiga ja saabumist-minemist on võimalik hajutada, siis tuleks piirangutest hoiduda."
Allikmaa hinnangul ei tohi piirata lihtsalt selleks, et näidata, et midagi on tehtud.
"Viirusega tuleb elada pikalt, iga viiruse vaatest põhjendamatu piirang tekitab hirmu ja paanikat ning mõjub rahaliselt laastavalt."
Toimetaja: Urmet Kook